Naise tervis
Naise tervise teemal nõustamise, haiguste ennetamise ja raviga ning lapse saamisega on abiks Medicumi naistearstid, ämmaemandad ja õed.
Emakakaelavähi sõeluuring
2026. aastal ootame emakakaelavähi sõeluuringule naisi, kelle sünniaasta on 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 või 1996.
HPV-testi saavad visiiditasuta teha nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata 30–65-aastased naised iga 5 aasta järel.
Sõeluuringu kutset ei ole vaja oodata. Kui kuulud antud aasta sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse Medicumi.
Rohkem infot leiate siit.
Sihtrühma kuuluvad inimesed leiavad kutse-saatekirja Terviseportaalist (Vastuvõtud ja saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest. Saatekiri sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.
Uuringule registreerimisel kontrollitakse sünniaastat ning uuringule tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Sinu teekond HPV-testini
- Broneeri aeg ämmaemanda vastuvõtule. Sõeluuringuks ei pea minema naistearsti juurde.
- Aja saad enamasti paari päeva jooksul.
- Võta kaasa isikut tõendav dokument.
- Proovivõtt ei ole valus ja võtab vaid 5–10 minutit.
- Tulemust näed Terviseportaalis umbes nädala pärast. Kui tulemus vajab edasist uurimist, võtab ämmaemand Sinuga ühendust ja selgitab järgmisi samme.
Emakakaelavähi sõeluuring
Visiiditasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata 30–65-aastased naised, kelle sünniaasta on 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 või 1996.
Ämmaemanda vastuvõtt
Broneeri aeg ämmaemanda vastuvõtule, kui käesolev aasta pole Sinu sõeluuringu aasta.
Ravikindlustatud naistele visiiditasuta.
Miks see on oluline?
Eestis saab igal aastal üle 100 naise emakakaelavähi diagnoosi, kuigi seda vähki on võimalik ennetada. Ära anna sellele vähile võimalust, tule sõeluuringule!
- HPV-test leiab ohu varakult. Test näitab kõrge riskiga viiruse olemasolu juba enne, kui emakakaelas on tekkinud rakumuutused. Nii saab vähieelseid seisundeid ravida enne, kui vähk üldse tekib.
- Nakkus ei anna endast märku. HPV-sse nakatutakse sageli esimestel seksuaalelu aastatel. Enamasti saab organism viirusest ise jagu, kuid osal naistel jääb nakkus püsima. Aastate jooksul võib see põhjustada rakumuutusi ja vähki, ilma et enesetunne muutuks.
- Kõik tüübid ei ole ohtlikud. HPV-l on üle 100 tüübi. Neist umbes tosin on kõrge vähiriskiga ja kõige ohtlikumad on tüübid 16 ja 18. HPV on seotud ka teiste vähkidega, näiteks tupe-, häbeme-, päraku- ja neeluvähiga.
- Noorematel on suurim võit. 30–40-aastased arvavad sageli, et see teema neid veel ei puuduta. Tegelikult on just neil kõige parem võimalus vähki ennetada või avastada see väga varases staadiumis.
- Vaktsiin kaitseb. Eestis vaktsineeritakse HPV vastu tasuta nii tüdrukuid kui poisse, koolis või perearsti juures.
- Iga kolmas naine jätab minemata. Sõeluuringul käib vaid umbes 65% naistest.