Mao- ja sooleuuringud
Endoskoopilised uuringud seedetrakti haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja varajaseks raviks.
Soolevähk on ennetatav ja varases staadiumis hästi ravitav!
Faktid soolevähi kohta
- Igal 25-ndal inimesel diagnoositakse elu jooksul soolevähk
- Soolevähk on teisel kohal vähisurmadest (kopsuvähi järel ning eesnäärmevähi ees)
- Soolevähki haigestumise risk tõuseb alates 50-ndast eluaastast. Soolevähi sõeluuring üle 50 aastastel võib päästa elusid.
- Tunne oma perekonnas esinevaid haigusi. 25% soolevähkidest on päriliku iseloomuga.
- Varakult avastatud soolevähk on 90% juhtudest täielikult ravitav. Momendil avastatakse vaid 40% soolevähke varajases staadiumis.
- Soolevähi esinemissagedus on tõusuteel.
Mis on soolevähk?
Soolevähi puhul on sõltuvalt paiknemisest tegemist käärsoole- või pärasoolevähiga. Soolevähk (ka kolrektaalvähk) on pahaloomuline kasvaja, mis areneb soole limaskestast. Enamus soolevähkidest hakkab arenema healoomulistest moodustisest – polüüpidest. Kõikidest polüüpidest ei pea aga tingimata välja kujunema vähki.
Mõnest polüübist kujuneb aja jooksul vähk, mis võib ahendada või isegi sulgeda soolevalendiku. Samuti on võimalikud veritsused. Kaugelearenenud juhtudel võivad vähirakud levida soolest siiretena ka teistesse organitesse.
Kuna enamik soolevähke areneb polüüpidest, võimaldab polüüpide eemaldamine oluliselt vähendada soolevähki haigestumise riski. Peaaegu kõik polüübid on võimalik eemaldada ilma operatsioonita, koloskoopia protseduuri käigus. Eemaldatud polüübist vähki enam areneda ei saa.
Juhul kui polüübist arenev vähk avastada varakult, on võimalik tema täielik eemaldamine kirurgilise operatsiooniga.
Soolevähi sümptomid
Klassikalisteks soolevähi sümptoomideks on muutused sooletegevuses (kõhulahtisus, kõhukinnisus) või vereeritus pärasoolest. Varajases staadiumis soolevähk ei pruugi aga anda mingeid sümptoome.
Järgnevalt on toodud mõned sümptoomid, mis võivad viidata soolevähile. Peab aga tõdema, et inimestel kel esinevad järgnevad sümptoomid, ei ole alati tegemist soolevähiga, vaid toitumisest või ravimite kasutamisest tingitud nähtudega.
Kui sul esinevad järgmised sümptoomid üle kahe nädala, on soovitatav pöörduda arsti poole diagnoosi täpsustamiseks:
- Sooletegevuse muutus – kõhulahtisus pikemat aega, kõhukinnisus, varasemast sagedam või hoopis harvem vajadus tualetti külastada.
- Muutus väljaheite välimuses – limaerituse rohkenemine või väljaheite muutmine kitsamaks kui varem.
- Helepunase või tumepunase vere esinemine väljaheites.
- Sagenenud gaasivalud, kõhupuhitus, täiskõhutunne.
- Tunne, et peale tualeti külastamist pole sool tühjenenud.
- Seletamatu aneemia (punaliblede vähesus) vereanalüüsis, mis põhjustab nõrkust, väsimust, kaalulangust.
- Pärasoole või lahklihapiirkonna valulikkus. Tükitunne pärasoole piirkonnas.
- Kõhuvalu ning tuntav moodustis kõhus.
- Oksendamine.
Kuigi soolevähki esineb sagedamini inimestel üle 50 eluaasta, tõuseb tema esinemissagedus ka nooremates vanusegruppides. Seega pole keegi liiga noor soolevähi võimalikuks tekkeks.
Uuringud soolevähi diagnostikaks
Kui Sind suunatakse kahtlaste sümptomite tõttu uuringutele, ei pruugi see tingimata tähendada, et Sul on soolevähk. Uuringud on eeskätt vajalikud sümptomite tekkepõhjuste selgitamiseks. Tõsise kahtluse korral soolevähile, peaks sooleuuringu (koloskoopia) saama tehtud 30 päeva jooksul.
Järgnevalt on nimekiri uuringutest, mida arst Sulle võib planeerida.
Per rectum läbivaatus (pärasoole kontroll sõrmega)
Eelised:
- Per rectum uuringu saab teha koheselt esimesel läbivaatusel;
- uuring annab kiire esmase ülevaate pärasoolest;
- soole ettevalmistus pole vajalik;
- uuring on ebamugav, kuid enamasti kiire ning valutu.
Puudused:
- uuringud pole näidanud, et per rectum uuring vähendaks soolevähki suremust;
- uuringud pole tõestanud, et per rectum uuringut saaks kasutada efektiivse sõeluuringuna;
- uuring annab ülevaate vaid pärasooles alumisest osast (7–8cm);
- kui per rectum uuringul leitakse midagi kahtlast, on vajalikud lisauuringud.
Väljaheite peitvere test
Eelised:
- soole ettevalmistus pole vajalik;
- test on võimalik läbi viia kodus;
- odav hind võrreldes teiste sõeluuringumeetoditega;
- test ei kahjusta soole limaskesta.
Puudused:
- test ei pruugi avastada kõiki polüüpe ning soolevähke;
- paari päeva jooksul enne guajakil põhineva testi sooritamist on vajalikud dieedipiirangud (lihasöömisest loobumine, teatud köögiviljade vältimine, C-vitamiini vältimine, rauapreparaatide vältimine, kiudainete tarbimise suurendamine)
(Eelnevad piirangi ei kehti immuunmeetodil põhineval peitveretesti kasutamisel); - patoloogilise testi puhul on vajalikud lisauuringud (koloskoopia);
- võimalikud on valenegatiivsed tulemused s.t. test annab negatiivsed vastuse ka kasvaja olemasolul;
- võimalikud pon valepositiivsed tulemused s.t. test annab positiivse tulemuse, kuigi kasvajat ei ole;
- valepositiivsed uuringud võivad viia edasistele uuringutele, mille vajadus puudub.
Koloskoopia uuringud
Koloskoopia on kõige täpsem jämesooleuuring soolemuutuste diagnostikaks. Uuringu valutuks läbiviimiseks oleme omandanud rahvusvaheliselt tunnustatud valutu koloskoopia võtted ja teeme koloskoopiat vajadusel narkoosis. Usaldusväärse lõpptulemuse saavutamiseks on meie käsutuses kõige kaasaegsem kvaliteetne uuringutehnika koos unikaalse tehisintellekti (AI) tipptehnoloogiaga.
Küsime mõned küsimused Sinu eelneva elu ja tervise kohta.
Sinu risk haigestuda soolevähki ei ületa elanikkonna tavalist riski. Viimaste rahvusvaheliste juhiste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga 45. eluaasta täitumisel koloskoopia planeerimiseks ühendust võtta.
Sinu risk haigestuda soolevähki ei ületa elanikkonna tavalist riski. Viimaste rahvusvaheliste juhiste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Sulle varem tehtud koloskoopiline uuring on olnud korras. Sümptomite puudumisel on järgmine koloskoopia soovitatav 10 aasta möödumisel eelmisest uuringust.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Viimaste rahvusvaheliste juhiste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Sulle varem tehtud koloskoopilisel uuringul on leitud sooles muutusi, mistõttu on Sulle edaspidi näidustatud kontrollkoloskoopia.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast ja koloskoopiat korratakse iga 5 aasta möödumisel.
Lisaks perekondlikule eelsoodumusele on Sulle varem tehtud koloskoopilisel uuringul leitud sooles muutusi, mistõttu on Sulle edaspidi näidustatud kontrollkoloskoopia.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast ja koloskoopiat korratakse iga 5 aasta möödumisel.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast ja koloskoopiat korratakse iga 5 aasta möödumisel.
Lisaks perekondlikule eelsoodumusele on Sulle varem tehtud koloskoopilisel uuringul leitud sooles muutusi, mistõttu on Sulle edaspidi näidustatud kontrollkoloskoopia. Sooleprobleemidele viitavate sümptomite tõttu võib kontrollkoloskoopia olla Sulle näidustatud varem kui viie aasta möödumisel eelmisest koloskoopiast.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast ja koloskoopiat korratakse iga 5 aasta möödumisel.
Sulle varem tehtud koloskoopiline uuring on olnud küll muutusteta, kuid sooleprobleemidele viitavate sümptomite tõttu võib kontrollkoloskoopia olla Sulle näidustatud varem kui viie aasta möödumisel eelmisest koloskoopiast.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat.
Lisaks perekondlikule eelsoodumusele esinevad Sul ka sooleprobleemidele viitavad sümptomid. Seega on Sulle näidustatud koloskoopia soolevähi varajaseks avastamiseks.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja pakkuda koloskoopiaaega.
Sinu risk haigestuda soolevähki ei ületa elanikkonna tavalist riski. Viimaste soovituste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Tähelepanelikuks teevad siiski sooleprobleemidele viitavad sümptomid, mistõttu võib diagnoosi täpsustuseks olla vajalik koloskoopia.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime täpsustada Sinu sümptomeid ja otsustada koloskoopiavajaduse üle.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat. Seega on Sulle näidustatud koloskoopia soolevähi varajaseks avastamiseks.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja pakkuda koloskoopiaaega.
Sinu risk haigestuda soolevähki ei ületa elanikkonna tavalist riski. Viimaste soovituste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Seega on Sulle näidustatud seireuuring soolevähi varajaseks avastamiseks.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja pakkuda koloskoopiaaega.
Sinu risk haigestuda soolevähki ei ületa elanikkonna tavalist riski. Viimaste soovituste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Sulle tehtud koloskoopiline uuring on olnud korras. Sümptomite puudumisel on järgmine koloskoopia soovitatav 10 aasta möödumisel eelmisest uuringust.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Viimaste soovituste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Sulle varem tehtud koloskoopilisel uuringul on leitud muutusi, mistõttu on Sulle ka edaspidi näidustatud kontrollkoloskoopia.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat.
Lisaks perekondlikule eelsoodumusele on Sulle varem tehtud koloskoopilisel uuringul leitud muutusi, mistõttu on Sulle ka edaspidi näidustatud kontrollkoloskoopia.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat.
Lisaks perekondlikule eelsoodumusele on Sulle varem tehtud koloskoopilisel uuringul leitud muutusi, mistõttu on Sulle ka edaspidi näidustatud kontrollkoloskoopia. Sooleprobleemidele viitavate sümptomite tõttu võib kontrollkoloskoopia olla Sulle näidustatud varem kui viie aasta möödumisel eelmisest koloskoopiast.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat.
Sulle varem tehtud koloskoopiline uuring on olnud küll muutusteta, kuid sooleprobleemidele viitavate sümptomite tõttu võib kontrollkoloskoopia olla Sulle näidustatud varem kui viie aasta möödumisel eelmisest koloskoopiast.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki ei ületa elanikkonna tavalist riski. Viimaste soovituste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Kuna oled 45-aastane või vanem ja lisaks esinevad ka sooleprobleemidele viitavad sümptomid, on Sulle näidustatud koloskoopia soolevähi varajaseks avastamiseks.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja pakkuda koloskoopiaaega.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga 40. eluaasta täitumisel koloskoopia planeerimiseks ühendust võtta.
Sinu risk haigestuda soolevähki ei ületa elanikkonna tavalist riski. Viimaste soovituste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast.
Sulle varem tehtud koloskoopiline uuring on olnud küll muutusteta, kuid sooleprobleemidele viitavate sümptomite tõttu võib kontrollkoloskoopia olla Sulle näidustatud varem kui 10 aasta möödumisel eelmisest koloskoopiast.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Viimaste soovituste kohaselt soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 45. eluaastast. Sulle varasemalt tehtud koloskoopilisel uuringul on leitud muutused, mistõttu on Sulle ka edaspidi näidustatud kontrollkoloskoopia.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Kuna Sul esineb soolevähile viitavaid sümptoome, võid soovi korral jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja täpsustada, millal on Sulle näidustatud järgmine koloskoopia.
Sinu risk haigestuda soolevähki on tavalisest kõrgem. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringutega soolevähi varajaseks avastamiseks alates 40. eluaastast intervalliga 5 aastat.
Lisaks perekondlikule eelsoodumusele esinevad Sul ka sooleprobleemidele viitavad sümptomid. Seega on Sulle näidustatud koloskoopia soolevähi varajaseks avastamiseks.
Allikas: NCCN Guidelines for Patients®, Colorectal Cancer Screening, 2021.
Soovi korral võid jätta meile oma andmed, et saaksime Sinuga ühendust võtta ja pakkuda koloskoopiaaega.
Jäta meile oma kontaktandmed
Kontaktandmete jätmine on vabatahtlik. Kui soovid, et võtaksime Sinuga ühendust, täida allolev vorm.
Tutvu isikuandmete töötlemise tingimustega