Mao- ja sooleuuringud

Endoskoopilised uuringud seedetrakti haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja varajaseks raviks.

Koloskoopia

Koloskoopia on seedetrakti alaosa endoskoopiline uuring, mille käigus hinnatakse pärasoolt, jämesoolt ja peensoole lõpposa. Koloskoopiat teostatakse painduva torukujulise optilise instrumendi ehk koloskoobi abil. 

Uuring aitab avastada nähtavaid haiguslikke muutusi jämesooles, nagu haavandid, põletikud, polüübid või kasvajad. Lisaks võimaldab koloskoopia võtta koeproove (biopsiaid) täpsema diagnoosi saamiseks ja eemaldada polüüpe, mis võivad olla seotud kasvajate tekkega. Koloskoopia kestab tavaliselt 20–30 minutit, kuid uuringu kestus võib sõltuvalt selle kulust ja vajalikest lisatoimingutest varieeruda. 

Koloskoopiale alternatiivne uuring on niinimetatud virtuaalne kolonoskoopia ehk CT-kolograafia, mis on mitteinvasiivne uurimismeetod, kus kompuutertomograafia ja spetsiaalse tarkvara abil visualiseeritakse jämesoolt. Selle uuringu ajal ei ole võimalik võtta biopsiaid ega teha raviprotseduure (nt eemaldada polüüpe). 

Teie raviarst võib suunata koloskoopiale, kui Teil esineb väljaheite muutusi, kõhulahtisust, kõhukinnisust, rauavaegusaneemiat, positiivne peitvere test, põletikuline soolehaigus, soolevähi kahtlus või veritsus pärasoolest. Uuring võib olla vajalik ka soolevähi operatsioonijärgseks kontrolliks või varem diagnoositud polüüpide jälgimiseks.

Uuringuks ettevalmistamine 

Olulised haiguslikud muutused jämesooles võivad olla väikesed (mõne millimeetri suurused) ja raskesti tuvastatavad. Seepärast peab koloskoopia läbiviimiseks olema jämesool roojast puhas. Hästi ettevalmistatud sool võimaldab vaadelda limaskesta kogu ulatuses ja aitab avastada väiksemadki muutused. Ka väikesest healoomulisest moodustisest võib aja jooksul areneda pahaloomuline kasvaja. 

Koloskoopiaks ettevalmistumine algab väikeste dieedimuudatustega juba nädal enne uuringut. Anname Teile koloskoopia planeerimisel eraldi täpse soole ettevalmistuse juhendi, kus on kirjas dieedi ja lahtisti kasutamise juhised. Nõustame Teid aktiivselt kogu ettevalmistusperioodi vältel ja oleme Teile igati toeks. 

Ebapiisava soolepuhastuse korral: 

  • võib suureneda uuringuga seotud tüsistuste risk;
  •  võib pikeneda uuringu aeg; 
  •  võivad jääda avastamata olulised haiguslikud muutused (nt polüübid või kasvajad); 
  •  võib tekkida vajadus uuringut korrata. 

Ravimite kasutamine 

Igapäevaste ravimite jätkamise või katkestamise otsustab uuringule suunanud arst. Oluline on juba koloskoopiaks registreerimisel teada anda kõigist kasutatavatest ravimitest. Võimalusel võtke uuringule kaasa nimekiri kasutatavatest ravimitest koos annustega. 

  • Verd vedeldavad ravimid.
    Andke nende kasutamisest kindlasti teada, et arst saaks otsustada, kas ravi katkestamine on vajalik ja turvaline. Need ravimid võivad teatud toimingute korral suurendada verejooksu riski. 
  • Diabeediravimid ja insuliin.
    Annuseid tuleb vajaduse korral korrigeerida. Pidage nõu arstiga ja jälgige veresuhkru taset, et vältida selle liigset langust söömata oleku ajal. 
  • Kaalulangetusravimid.
    Koloskoopia puhul tuleb nende kasutamine lõpetada nädal enne protseduuri. 
  • Rauapreparaadid ja söetabletid. Nende kasutamine tuleb lõpetada 5 päeva enne koloskoopiat, sest need värvivad soolesisu mustaks ja raskendavad märkimisväärselt uuringuaegset nähtavust. 
  • Kiudaineid sisaldavad toidulisandid. Nende kasutamine tuleb lõpetada 5 päeva enne uuringut. 
  • Kõhulahtisuse sümptomaatiliseks raviks kasutatavad ravimid.
    Nende kasutamine tuleb lõpetada 3–5 päeva enne uuringut, järgides arstilt saadud juhiseid. 
  • Muud igapäevased ravimid.
    Neid on tavaliselt lubatud võtta uuringupäeva hommikul väikese koguse veega, kuid mitte hiljem kui 2 tundi enne koloskoopiat. See kehtib ka narkoosis tehtava uuringu korral, kui anestesioloog ei ole andnud teistsuguseid juhiseid. 

Täpsemad ravimite ja soole ettevalmistusega seotud juhised antakse Teile uuringu planeerimisel.

Koloskoopia kirjeldus

Enne uuringut palume Teil jalga panna ühekordsed uuringupüksid, vajadusel saate kasutada tualettruumi. Uuringu ajal lamate vasakul küljel, jalad põlvedest veidi kõverdatud. Vajadusel võidakse paluda Teil keerata selili või paremale küljele. Koloskoop sisestatakse päraku kaudu jämesoolde, kasutades libestavat geeli. 

Koloskoopia võib tekitada ebamugavustunnet. Soole limaskest ei tunne valu, kuid sool on tundlik venitusele ning soole loomulikest käänakutest läbiminek võib põhjustada ajutist valu. Uuringu ajal võite tunda täiskõhutunnet ja mõningast gaasivalu. Võib tekkida roojamistung, mis on tavapärane. 

Medicumis kasutame valutu koloskoopia põhimõtteid: uuringu ajal kasutame koloskoobi sisseviimiseks gaasi asemel vett, mis vähendab oluliselt soolevenitusest põhjustatud ebamugavust; soole vaatluseks kasutame CO₂, mis võrreldes tavaõhuga imendub soolest oluliselt kiiremini ja põhjustab vähem valu. Uuringu ajal palume Teil lõdvestuda ja soolde kogunevat gaasi mitte kinni hoida, vaid välja lasta. Soovi korral saate uuringu käiku ekraanilt jälgida. 

Koloskoopia muutub patsiendile oluliselt kergemaks, kui jõuame koloskoobiga jämesoole algusossa (peensoole-jämesoole ühenduskohta). Koloskoobi välja toomine on patsiendile oluliselt kergem. Selles uuringu etapis hindame põhjalikult jämesoole limaskesta. Vajadusel võtame kahtlastest piirkondadest proovitükke, samuti saame enamasti kohe linguga eemaldada väiksemaid healoomulisi vähieelseid moodustisi (polüüpe) ja neid vajadusel uuringuks välja tuua. 

Mõnikord on polüüpe vaja eemaldada elektrokirurgiliste instrumentide abil. Sellisel juhul kinnitatakse Teie kehale (enamasti jalale) kleepsutaoline elektrood. Biopsiate võtmine ja polüüpide eemaldamine ei ole valus. 

Koloskoopiat on soovi korral võimalik teha ka veenisisese sedatsiooniga. Sel juhul paigaldatakse Teile enne uuringut veenikanüül. Sedatsiooni vajaduse ja sobivuse üle otsustab uuringut teostav arst. Pärast sedatsiooni ei tohi 24 tunni jooksul autot juhtida ega masinatega töötada. 

Koloskoopia narkoosis 

Sageli viiakse koloskoopia läbi narkoosis. Kui koloskoopia toimub narkoosis, tuleb kogu lahtisti juua uuringule eelneval päeval. Narkoosis koloskoopia korral tuleb selgete vedelike joomine lõpetada vähemalt 2 tundi enne uuringut. Ravimite võtmise kohta järgige eespool toodud juhiseid ja anestesioloogi korraldusi. 

Pärast narkoosi viibite umbes tunni jälgimispalatis, kuni olete täielikult ärganud. Narkoosis koloskoopia korral palume Teil tulla haiglasse koos saatjaga, kes hoolitseb Teie turvalise kojujõudmise eest.

Uuringupäeval ei tohi Te ise autot juhtida, teha suurt tähelepanu nõudvaid tegevusi ega langetada olulisi otsuseid või teha tehinguid. Samuti ei tohi tarvitada alkoholi. Soovitame uuringupäeva planeerida nii, et saaksite puhata ega peaks täitma töökohustusi.

Enne narkoosis tehtavat uuringut palume Teil täita vastav infoleht, mille saate meilt.

Peale koloskoopiat 

Peale koloskoopiat võite tunda kerget kõhuvalu ja kõhupuhitust, mis on tingitud uuringu ajal kasutatud CO₂-st. Soovitame koheselt liikuda; see kiirendab gaaside väljumist ja ebamugavad aistingud mööduvad kiiremini. Vajadusel võib kasutada Espumisani. Peale koloskoopiat võib kohe süüa ja juua, piiranguid toiduvalikus ei ole. Kuna sool on uuringu ajal olnud tühi, võib järgmine tualetis käimise vajadus tekkida tavalisest hiljem.

Koloskoopia tulemused 

Esmase kommentaari koloskoopial nähtu kohta annab Teile uuringu teostanud arst kohe peale protseduuri. Kui koloskoopial on võetud proovitükke või eemaldatud polüüpe, võtab vastuste interpreteerimine aega umbes 3–4 nädalat. Vastuste saabumisel võtame Teiega esimesel võimalusel ühendust ja anname edasised soovitused. 

Koloskoopia võimalikud tüsistused

Tüsistusi esineb koloskoopial harva. Peamiselt on tüsistused seotud soole haiguslike muutustega (divertikuloos, kasvaja), harvem raviprotseduuriga, nt polüpektoomiaga. 

  • Verejooks. Koloskoopiajärgne veritsus peatub enamasti ise. Polüüpide eemaldamisega seotud verejooks võib tekkida kohe või ilmneda hiljem (kuni nädal pärast uuringut). Risk on suurem vereliistakute (trombotsüütide) vähesuse korral ja verd vedeldavate ravimite kasutamisel. 
  • Perforatsioon ehk sooleseina mulgustus. See on väga haruldane tüsistus, mis vajab enamasti erakorralist operatsiooni. 
  • Muud harva esinevad tüsistused. Üliharva võib ette tulla vereringe- ja hingamiselundite tüsistusi, näiteks südame rütmihäireid või hingamisraskusi. 

Koloskoopia käigus võib jääda oluline haiguslik muutus avastamata, eelkõige ebapiisava soolepuhastuse või keerulise soole anatoomia tõttu. 

Kui peale koloskoopiat esineb pidev tugev kõhuvalu, oksendamine, rohke veritsus pärasoolest, kõrge palavik koos külmavärinatega, tuleb kutsuda kiirabi või pöörduda ise lähimasse EMO-sse kontrolliks.