< Tagasi

Gastroskoopia ja koloskoopia: milliste kaebuste korral mao- ja sooleuuringuid tehakse ja kuidas valmistuda?

Autor: Kadri Penjam


Räägime Medicum–Fertilitas Viimsi haigla üldkirurgi Indrek Seirega seedetrakti klassikalistest endoskoopilistest uuringutest – gastroskoopiast ja koloskoopiast.

Alustuseks täpsustab dr Seire, et juttu tuleb uuringutest, kus patsiendi kehasse viiakse painduv skoop ehk toru, mille otsas on kaamera. Ühe puhul sisenetakse söögitoru, teisel jämesoole kaudu ning need on kõige täpsemad seedetraktiuuringud, millele mõistlikku alternatiivi magnet- või kompuutertomograafia, samuti muude uuringute näol ei ole.

„Gastroskoopia uurib seedetrakti ülaosa ehk söögitoru, magu ja peensoole algusosa. Koloskoopia uurib aga pärasoolt, käärsoolt ja peensoole lõpposa,“ selgitab ta.

Seedeprobleemid on näidustus

Gastroskoopiat kaalutakse, kui patsiendil esinevad tuvastamata põhjusel valu ülakõhus, kõrvetised, neelamishäired, oksendamine, seletamatu kaalulangus, kehvveresus ehk madal hemoglobiinitase.

„Uuringu käigus saab diagnoosida nii paha- kui ka healoomulisi haigusi. Tuvastame kasvajaid ja diagnoosime põletikke, teeme raviprotseduure. Lisaks saab uuringu käigus vajadusel võtta proovitükke, peatada verejookse, eemaldada healoomulisi moodustisi või võõrkehasid,“ selgitab dr Seire.

Koloskoopiat kaalutakse, kui pärasoolest tuleb verd, on ebaselged kõhuvalud, esineb seletamatu sooletegevuse muutus – kõhukinnisus või -lahtisus –, kimbutab seletamatu kaalulangus või esineb kehvveresus.

Dr Seire paneb kõigile südamele, et koloskoopia on asendamatu uuring soolevähi varajaseks avastamiseks. „Soolevähk on vähisurmade pingereas teisel kohal, seega on uuring vähiennetuses ja diagnoosimisel äärmiselt oluline. Soolevähk ei teki üleöö. Kui diagnoosime sooleuuringul kasvajaeelsed muutused, siis saame need enamasti kohe eemaldada, et vähi edasine areng katkestada. Seega kutsun üles kõiki, kes on tervisekassa toetatud sõeluuringu vanusegrupis, selles kindlasti osalema.“

Vaata, kas kuulud sel aastal tervisekassa toetatud sõeluuringu vanusegruppi: soeluuring.ee

Eestis kuuluvad tervisekassa toetatud riikliku soolevähi sõeluuringu vanusegruppi ilma kaebusteta inimesed vanuses 56–68.

Sõeluuringus osalejad teevad esmalt peitveretesti, mille abil otsitakse väljaheitest silmale nähtamatut verd. Positiivse tulemuse korral suunatakse inimene koloskoopiasse, et selgitada välja vere esinemise põhjus ning välistada pahaloomuline kasvaja.

Vaevuste korral pöördu pere- või eriarstile

Iga raviteekond saab alguse patsiendi kaebustest. Seega on oluline probleemi mitte eirata, vaid sellele reageerida ja abi otsida. „Alustuseks soovitan pöörduda perearsti või erialaarsti vastuvõtule. Kui arst peab uuringut vajalikuks, vormistab ta saatekirja endoskoopilisele uuringule,“ selgitab dr Seire.

Kindlasti tasub tähele panna, et gastroskoopia ehk seedetrakti ülaosa uuringu puhul tuleb olla kuus tundi enne uuringut söömata, vedelikke ei tohi tarbida vähemalt kaks tundi enne uuringut. See on vajalik, et magu oleks uuringu ajaks tühi ning arst saaks söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiksoole limaskesta põhjalikult hinnata.

Koloskoopia puhul on vajalik alustada viis päeva enne uuringut kiudainevaese dieediga. Selle dieedi eesmärk on, et sool oleks täiesti puhas. „Nälgima ei pea: lubatud on piimatooted, pasta, munad, valge liha, seemneteta puuviljad,“ tõdeb dr Seire, lisades, et soole ettevalmistus on ainus asi, mida patsient saab koloskoopia õnnestumiseks ise teha. Päev enne uuringut võtab patsient arsti retseptiga välja kirjutatud lahtistit. Nii on sool maksimaalselt puhas ja võimaldab head nähtavust, et iga ruutsentimeeter saaks põhjalikult ära hinnatud.

Arst on patsiendi vastu alati aus

Dr Seire peab oluliseks, et patsient saaks uuringutulemustest selge ja ausa ülevaate. „Kui näeme uuringu käigus muutust, mis tekitab pahaloomulise kasvaja kahtluse, siis räägime sellest patsiendile. Samamoodi ütleme selgelt välja, kui midagi kahtlast ei ilmne.“

Samas rõhutab ta, et visuaalne leid ei tähenda alati lõplikku diagnoosi. „Kui avastame kasvajakahtlase muutuse, on diagnoosi kinnitamiseks enamasti vajalik koeuuring. Alles histoloogilise vastuse ja vajadusel lisauuringute põhjal saame teha edasised raviotsused.“

„Eraldi tahan selgitada seda, et positiivne peitveretest ei tähenda kaugeltki alati vähki, vaid sõelub välja inimesed, kellele on vaja teha koloskoopia. Vaid 5% positiivsete peitveretestide korral selgub hiljem, et tegu on soolevähiga. Vere esinemisel väljaheites võib olla mitmeid teisi põhjuseid, sealhulgas hemorroidid, põletikulised muutused ja healoomulised soolepolüübid,“ selgitab ta. „Peitveretest annab vaid näidustuse sooleuuringuks,“ rahustab ta ning lisab, et tunneb heameelt selle üle, et teadlikkus soolevähist on tõusuteel ja sellest räägitakse üha enam.

„Kindlasti on mõistlik võtta sõeluuringu kutset tõsiselt. Igal aastal diagnoositakse Eestis umbes tuhat uut soolevähi juhtumit ning soolevähi esinemissagedus kasvab keskmiselt 1% aastas. Kui olete vanuses 56–68, siis tasub kindlasti osaleda. Sõeluuringus osalemise aktiivsus on aasta-aastalt kasvanud ja ületanud juba 60%. Efektiivseks sõeluuringuks vajalik osalus on 70%, mis on seatud ka riiklikuks eesmärgiks. Samuti soovime sõeluuringu akna laiendamist vanusele 50–74 eluaastat vastavalt Euroopa Liidus kokku lepitud soovitustele. Igaüks saab osalemisega teha suure sammu mitte ainult iseenda tervise, vaid kogu ühiskonna tervise heaks. Saab ka südamerahu, et kõik on korras,“ lisab ta.

Ka inimestel, kes ei kuulu riikliku soolevähi sõeluuringu vanuserühma, on võimalik oma soolestiku tervist ennetavalt kontrollida. Selleks võib teha kord aastas peitveretesti, mida saab mugavalt koju tellida posti teel. Teine võimalus on läbida kohe koloskoopia. Kui koloskoopia on korras ja inimesel puuduvad muud riskitegurid, on järgmine uuring üldjuhul vajalik alles kümne aasta pärast.

„Peamine on mõista, et soolekasvaja areneb väga aeglaselt ehk midagi ei teki üleöö. Soolevähi leiab peitveretest üles 80% tõenäosusega, koloskoopiline uuring tuvastab selle aga lausa 98% tõenäosusega,“ möönab dr Seire, lisades, et esimeses staadiumis diagnoositud soolevähi korral on viie aasta pärast elus 95% patsientidest. Viimases, neljandas staadiumis ehk siiretega patsientidest on aga viie aasta pärast elus vaid 10%. Need numbrid panevad mõtlema.

Et enamik soolevähi juhtumitest on ennetatavad, siis paneb dr Seire kõigile südamele: „Kui kutse sõeluuringule tuleb, siis tasub osaleda ja oma tervise eest hoolt kanda.“

Loe täispikka lugu Delfi Tervis Pluss rubriigist.

Jaga artiklit