„Emps, kuule, mul on mingi jama. Selg sügeleb imelikult ja sõrmede vahel on mingid punnid,“ meenutab Malle, kuidas algas pere võitlus äärmiselt ebameeldivate, kuid praegu välgukiirusel levivate sügelistega. Nakkuse väljaravimiseks kulus perel terve kuu, korralik rahasumma ja ohtralt närvirakke. Kommenteerib Medicumi dermatoloogiaõde Anna Titov.

Malle vanem poeg Karl teeb aktiivselt sporti, külastab nädalas mitmeid spordiklubisid ja saunu ning elab ka noorele inimesele omaselt aktiivset seltsielu, nii et pea võimatu on jälile jõuda, kust ta nakkuse võis saada. Haigusel on ju ka peiteaeg, mis teeb kolde tuvastamise veel keerulisemaks. Kindlasti oleks saanud pere kuu aega kestnud ravi kiiremini ja efektiivsemalt läbida, kuid esialgu ei osanud Malle poja sügelemist vastiku nakkushaigusega üldse seostadagi.

Esialgu kahtlustati allergilist reaktsiooni

Malle tunnistab, et esialgu, kui Karl end siit-sealt sügas, ei pööranud ta sellele erilist tähelepanu. „Arvestades, kui tihti ta basseinis kloorivees, saunas ja duši all käib ning et väljas on talv ja keskküttega toas väga kuiv, arvasin, et ju lihtsalt nahk kuivab, ja soovitasin tal niisutavat kreemi kasutada,“ räägib Malle. Pealegi oli siis detsembrikuu – maiustuste ja mandariinide aeg, need olid pojal ennegi kerget allergilist reaktsiooni tekitanud. Kui Karli naha sügelemine hoolimata kreemitamisest ja allergiaravimi tarvitamisest hoolimata pigem süvenes ja detsembri teiseks pooleks laienes üle kere, sai Malle aru, et siin vist on tegu ikkagi millegi muu kui tavapärase lööbega. Kuna pikad pühad tulid vahele ja olukord ei tundunud endiselt veel väga hull, otsustas Malle perearstiga ühendust võtta kohe, kui jõulutrall läbi.

Jõululauast tormati otse apteeki.

Jõulupühadeks oli Karli sügelus kestnud juba paar nädalat. Jõululauas sai pere kokku tuttava perearstiga, kes Karli üle vaatas ning kogemuse pealt üsna kiiresti välja pakkus, et tegu võib olla sügelistega. Malle polnud selle variandi peale isegi mõelda osanud, kuigi tagantjärele tarkusena tunnistab, et oleks ju ometi võinud, sest ta ise oli sügelised mõned aastad tagasi ühelt välismaareisilt kaasa toonud ja sümptomid olid sarnased – pidev sügelemine, väikesed hammustusjäljed, millest tekivad pisikesed punnikesed, kaks hammustust kõrvuti, sügelus algab näppude vahelt ja levib edasi, kuum vesi teeb olukorra hullemaks ja sügelemine süveneb õhtuses vööndis.

Kuu aega kestev ravisaaga käsimüügiravimitega tulemust ei andnud.

Sügelistesse nakatumine ei sõltu isiklikust hügieenist

Selgitab Medicumi dermatoloogiaõde Anna Titov.

Sügelised on nakkuslik parasiitne nahahaigus, mida põhjustab lest Sarcoptes scabiei var. hominis. Lest on umbes 0,3–0,4 mm suurune ning palja silmaga vaevu nähtav. Pärast nahale sattumist tungib ta selle pindmisesse kihti, kus kaevab käike ja muneb munad. See põhjustab immuunreaktsiooni, mille tagajärjel tekivad sügelus ja iseloomulik lööve.

Nakatumine toimub peamiselt tiheda ja pikaajalise nahk-naha kontakti kaudu, mis kestab tavaliselt vähemalt 5–10 minutit. Kõige sagedamini levib nakkus pereringis, ühises voodis magades, seksuaalkontakti kaudu, imikute hooldamisel või muudes olukordades, kus kontakt on vahetu ja korduv. Sügelised võivad levida ka saastunud voodipesu, rätikute ja riiete kaudu, eriti kui neid kasutatakse vahetult pärast nakatunud isikut. Haigus ei sõltu isikliku hügieeni tasemest ning võib tabada igas vanuses inimesi.

Kliiniliselt eristatakse mitut sügeliste vormi

Klassikalised sügelised avalduvad tavaliselt 2–4 nädala jooksul pärast nakatumist ning põhjustavad tugevat sügelust, mis süveneb õhtuti ja öösiti. Lööve algab sageli sõrmevahedes, randmetel, kaenlaalustes ja kubemes.

Nodulaarsed sügelised esinevad sagedamini lastel ja eakatel ning avalduvad sügelevate punakaspruunide sõlmedena.

Koorikulised sügelised on haiguse raske ja väga nakkav vorm, mis esineb peamiselt immuunpuudulikkusega patsientidel ning võib kulgeda vähese sügelusega. Samuti kirjeldatakse „puhaste inimeste sügelisi“, kus liigne pesemine muudab haiguse kulu ebatüüpilisemaks.

Ravida tuleb kõiki pereliikmeid

Esmavaliku ravimid on 5% permetriin ja bensüülbensoaat, alternatiivina kasutatakse väävlisalvi. Väga oluline on, et ravi saavad samal ajal kõik pereliikmed ja lähikontaktsed, sõltumata sümptomite esinemisest.

Ravimeid tuleb kasutada täpselt juhiste järgi – õiges koguses, õigel viisil ja õige aja jooksul. Enne sügelisteravi alustamist on äärmiselt oluline, et patsient kasutaks puhast ihu- ja voodipesu ning puhtaid rõivaid. Sama nõue kehtib ka pärast ravi lõpetamist, et vältida uuesti nakatumist.

Sügeluse leevendamiseks kasutatakse sageli antihistamiinikume. Tuleb arvestada, et sügelus võib püsida ka mitu nädalat pärast edukat ravi, kuna organism reageerib surnud lestade jääkidele.

Kodused hügieenimeetmed on ravi lahutamatu osa. Kõik viimase nädala jooksul kasutatud riided, voodipesu ja rätikud tuleb pesta vähemalt 60 °C juures. Esemeid, mida ei saa pesta, tuleks hoida eraldi kotis 7–14 päeva või töödelda kuuma auruga. Pindade puhastamine ja regulaarne tuulutamine aitavad vähendada kordusnakatumise riski.

Lemmikloomad nakkust edasi ei kanna

Sageli küsitakse ka lemmikloomade rolli kohta. Tähtis on eristada inimese sügelisi ja loomade sügelisi. Oluline on teada, et sügelislest Sarcoptes scabiei var. hominis paljuneb ainult inimese nahas.

Loomadel esinevad sügelised on liigispetsiifilised ega kujuta endast ohtu inimese sügeliste levikul. Loom ei kanna nakkust inimeselt inimesele edasi. Seetõttu ei ole vaja lemmiklooma ravida ega isoleerida, kui tal endal haigusnähte ei esine. Soovitatav on siiski järgida tavapärast hügieeni: pesta pärast loomaga tegelemist käsi ning vältida tihedat nahk-naha kontakti seni, kuni sügeliste ravi on lõpule viidud.

Kahtluse, püsivate sümptomite või ravi ebaõnnestumise korral tuleks alati pöörduda perearsti, dermatoloogi või dermatoloogiõe vastuvõtule, et ravi korrigeerida ja vältida haiguse edasist levikut.

Loe täispikka lugu Delfi Tervis Pluss rubriigist.