Vaktsineerimine on tõhus viis, kuidas ennetada haigestumist ja olla kaitstud.

Aktuaalne

Vaktsiinid annava nakkushaiguste vastu loomuliku ja tõhusa kaitse

Nakkushaiguseid põhjustavad viirused ja bakterid, nende toksiinid, algloomad ja haigusttekitavad seened. Nakkushaigused levivad inimeselt inimesele õhu ning vere kaudu, käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase (näiteks mulla) kaudu ning sugulisel teel. Neid võivad kanda ka puugid, sääsed, kirbud, täid ja ka suuremad loomad. Haigestumist mõjutavad mitmed tegurid – inimese tervislik seisund, nakkusetekitajaga kokkupuute viis ja kestvus ning immuunsuse olemasolu. Mitmete nakkushaiguste vastu annab kaitse vaktsineerimine.

Vaktsiin sisaldab neid haigustekitaja antigeene, mida ära tundes tekib nakkushaiguse vastane tõvekindlus ehk immuunsus. Vaktsiini mõjul tekib samasugune immuunsus nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma nakkushaiguse läbipõdemise hinda maksmata. Vaktsineerimine ei nõrgesta immuunsüsteemi –vastupidi, vaktsineerimine tugevdab immuunsüsteemi kindla nakkushaiguse vastu.

Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem antigeene kui haigustekitajates. Näiteks  difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on kokku 22 antigeeni, B-hepatiidi vaktsiinis üks antigeen, samas on läkaköha tekitavas bakteris ligikaudu 3000 antigeeni. Imiku immuunsüsteem on valmis korraga reageerima tuhandetele antigeenidele ja vaktsineerimine ei koorma immuunsüsteemi üle. Vaktsiinides ei ole toksilisi komponente ning üheski Eestis kasutatavas vaktsiinis ei ole elavhõbedaühendeid.

Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub immuunsuse kujunemiseni teatav aeg, tavaliselt kuni 2 nädalat. Immuunsuse püsimisele aitab kaasa immuunsüsteemi korduv kokkupuude haigustekitajate antigeenidega. Seetõttu manustataksegi mitmeid vaktsiine kordusannustena. Vaktsiinide tõhusust hinnatakse selle alusel, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkis vajalik kogus antikehi ning selle järgi, kui paljudel hoitakse ära haigestumine. Enamiku vaktsiinide tõhusus on ligi 100%. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 85%, ent isegi siis, kui vaktsineeritud laps haigestub läkaköhasse, põeb ta haigust kergemal kujul.

Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene puutub edaspidi kokku selle haiguse tekitajaga, siis immuunsüsteem on kohe kaitseks valmis – haigustekitajad hävitatakse enne kehas massiliselt paljunemist ning haigus ei saagi välja kujuneda. Nii on ka nakkushaiguse edasine levik teistele inimestele takistatud. Vaktsiin kaitseb peale vaktsineeritu ka kõiki tema lähikondseid! Tänu sellele, et suurem osa Eesti lastest ja täiskasvanutest on vaktsineeritud ning haiguste loomulik levikutee on katkestatud, puuduvad meil suuremad haiguspuhangud. Nüüdisajal võivad aga haigustekitajad riigist riiki ja mandrilt mandrile levida väga kiiresti – lennukiirusel.

Kaitseme ennast ja lähedasi nakkushaiguste eest!