Kuidas eristada grippi külmetushaigusest, millal on abi gripiravimist ja milliste sümptomitega tuleks kohe arsti poole pöörduda?

Tervisekassa vaktsineerimise ja apteegi teenuse juhi Hanna Jäe sõnul jõuavad kõik gripivaktsiinid sel aastal Eestisse etapiti ja tavapärasest veidi hiljem. Põhjuseks on asjaolu, et 2026/2027. aasta hooajaks uuendati maailma terviseorganisatsiooni soovitusel korraga kõik vaktsiinis sisalduvad gripiviiruse tüved. See on mõjutanud vaktsiinide tootmise ja tarnete ajakava mitmel pool Euroopas.

„Esimene gripivaktsiini tarne on mõeldud ainult riskirühmadele. Kõigile soovijatele saabub vaktsiin novembris ja kolmas jaanuaris,“ selgitas ta. Mullusel viirushooajal oli huvi gripivaktsiini vastu kõigi aegade suurim, vaktsineerimas käis koguni 197 161 inimest. 

Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme ja Medicumi perearstikeskuse arsti dr Argo Läti sõnul oli hooajal 2025/2026 hospitaliseeritud patsiente, kellel oli gripp põhi- või kaasuv diagnoos, 1978 ehk 19% rohkem kui eelmisel hooajal. Intensiivravi vajas 246 patsienti, mis tähendab absoluutarvu suurenemist 17%. Hospitaliseeritud patsientide seas registreeriti 176 surmajuhtu, mis on 64% rohkem kui 2024/2025. a hooajal.

Gripp ei ole külmetushaigus

Läti sõnul on inimeste teadlikkus aastatega paranenud, kuid sõna „gripp“ kasutatakse endiselt igapäevakeeles sünonüümina erinevate kõrgema palavikuga viirushaiguste või halva enesetunde kohta. Sagedasti alahinnatakse gripi tõsidust ja potentsiaali põhjustada eakatel või krooniliste haigustega inimestel eluohtlikke tüsistusi. „Selgitustöö ja sümptomite spikrite avaldamine meedias on jätkuvalt väga vajalik,“ rõhutas ta.

Peamine erinevus seisneb haiguse tüüpilises kulgemises: külmetushaigus algab enamasti järk-järgult ning väljendub sagedamini nohu, aevastamise ja kurguvaluna. Gripp algab seevastu sageli järsku ning põhjustab tüüpilisemalt palavikku, külmavärinaid, lihasvalu, peavalu ja tugevat väsimust.

Millal pöörduda arsti poole?

Kiiret arstiabi on vaja, kui esinevad hingamisraskus, püsiv või tugev valu rinnus, segasus, haiget on raske äratada, huuled või nägu on muutunud sinakaks ning väljendunud vedelikupuuduse tunnused, näiteks väga vähene uriinieritus või võimetus vedelikku tarbida. Arsti poole tuleks pöörduda ka siis, kui palavik või köha taandub, kuid seejärel tekib uuesti või süveneb.

Imikutel ja väikelastel tuleb eriti tähelepanelikult jälgida hingamist, joomist, urineerimist ja üldist erksust. Samuti tuleks varakult nõu küsida riskirühma kuuluvatel inimestel, sealhulgas eakatel, väikelastel, rasedatel, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsusega inimestel, sest neil on suurem risk gripi tüsistusteks.

Läti sõnul tasuks pöörduda arsti poole pideva oksendamisega ja ka siis, kui palavik püsib kõrgena üle kolme-nelja päeva ega allu tavapärastele ravimitele või algab haigus uue kõrge palaviku tõusuga pärast esmast paranemist. „See viitab võimalikule bakteriaalsele tüsistusele, näiteks kopsupõletiku tekkimisele,“ selgitas ta.

Koduse gripiravi põhimõtted

Eesti perearstide seltsi juhatuse liige ja Medicumi perearstikeskuse arst dr Argo Lätt

Mis päriselt aitab:

• Puhkus ja voodirežiim. Organism vajab kogu oma energiat viirusega võitlemiseks. Füüsiline pingutus haiguse ajal suurendab tüsistuste riski.
• Piisav vedeliku tarbimine. Soojad teed, vesi, puljongid. Palavikuga kaotab keha palju vedelikku.
• Sümptomaatiline ravi. Palaviku ja lihasvalude leevendamiseks sobivad paratsetamool või ibuprofeen. Oluline on jälgida õigeid annuseid ja manustamisintervalle.

Mida tasuks vältida:

• Antibiootikumid. Antibiootikumid tapavad baktereid, mitte viirusi. Gripi puhul puudub neil igasugune toime ning nende põhjendamatu võtmine kahjustab mikrobioomi ja tekitab ravimresistentsust.
• „Haiguse läbipõdemine jalul“. Tööl või koolis käimine süvendab tüsistuste ohtu ja nakatab teisi.
• Mitmepalgeliste kombineeritud tablettide/pulbrite üleannustamine. Kui võtta korraga mitut eri kurgu- ja nohurohtu ning palavikualandajat, võib tahtmatult ületada paratsetamooli ohutu ööpäevase koguse.

Loe täispikka lugu Delfi Maaleht rubriigist.