Vaimne tervis
Medicumi vaimse tervise meeskond, ehk psühholoogia ja psühhiatria eksperdid, on toeks iga vaimse tervise väljakutsega.
Meie inimesed – vaimse tervise meeskond
Aire Põder
Vaimse tervise õde
“Vaimse tervise õena julgustan Sind pöörduma vastuvõtule, kui tunned vajadust nõu või toe järele. Võttes alati arvesse Sinu individuaalseid vajadusi analüüsin Sinu terviseriske. Teen tihedat koostööd teiste vaimse tervise spetsialistidega, et tagada Sulle kõige sobivam ja personaalsem abi.
Koos vaatame üle võimalikud murekohad, kaardistame vajadused ning seame sammud edasiseks teekonnaks. Suunan Sind vajadusel õigete teenusteni, selgitan arusaadavalt raviprotsessi ning olen Sulle toeks kogu teekonna vältel, pakkudes nõu ja informatsiooni erinevate sekkumiste kohta.
Õena olen töötanud 20 aastat. Selle aja jooksul olen erialaliselt ennast pidevalt täiendanud, et olla kursis kaasaja teaduspõhiste meetoditega patsiendi abistamisel.”
Andra Õismaa
Vaimse tervise õde
“Vaimse tervise õena kuulan inimesi nende elu ja tervise murehetkedel, olen toetav nõustaja raviteekonnal.
Olen täiskasvanute koolitaja, täiendanud end baastasemel kognitiiv-käitumisteraapias ja pereteraapias, kogenud biblioteraapiat ja psühhodraamat ehk sellest kõigest on abi inimese jõustamisel.
Püüan koos inimesega leida viise, kuidas parandada tema elukvaliteeti ja toimetulekut, tugevdada ravisoostumust.
Teemadeks eelkõige TK meeleoluhäired, ärevus, unehäired, kasutan ka erinevaid teste ja töömaterjale psühhoedukatsiooniks.”
Hans Jaagup Luuk
Psühhiaater
“Lõpetasin Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2018. aastal, seejärel jätkasin õpet psühhiaatria residentuuris, mille lõpetasin 2022. aastal. Olen töötanud nii statsionaarses psühhiaatria osakonnas kui ka teinud ambulatoorset tööd.
Osalen regulaarselt erinevatel koolitustel ja konverentsidel.
Eriti pakuvad psühhiaatrias huvi meeleolu- ja ärevushäired, somatoformsed häired, isiksushäired ja unehäired. Oma töös pean kõige olulisemaks head kontakti patsiendiga. Ravimite kõrval pean tähtsaks ka psühhosotsiaalset ravi ja erinevaid eneseabivõtteid.
Olen Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Eesti Arstide Liidu liige.
Vabal ajal meeldib tegeleda muusikaga ja spordiga.”
Jelena Koel
Psühhoterapeut
“Tegelen psühhoterapeudina inimestega, kes vajavad aega ja konfidentsiaalsust, et seisundis ja elus selgusele jõuda.
Psühhoteraapias kasutan inimese avamiseks erinevaid tehnikaid: dialoogi, visualiseerimist, mõttematku, olukordade lavastamist, loovtehnikaid. Olen teraapiaga rahul kui klient/patsient on saanud teadlikuks iseendast ja olukorra lahendamisest, vabanenud tunnetest ja võtab seejärel vastutuse enda tervise ja elu eest. Tavaliselt tegelen kliendi hetkeolukorra kaardistamise ja lahendamisega, korduvate käitumismustrite ilmnemisel, piilun ka minevikku.”
Katrin Kaarma
Psühhiaater
“Usun, et inimene saab oma seisundit ja käitumismustreid paremini mõistes paljuski oma toimetulekut parandada.
Olen täiskasvanute psühhiaatrina töötanud nii haiglas kui polikliinikus enamasti meeleolu ja ärevushäirete valdkonnas.
Olen baaskursuste tasemel omandanud täiendavaid teadmisi mitmetest psühhoteraapia meetoditest (kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia, traumateraapia (EMDR) ja skeemiteraapia), mis võimaldavad mul medikamentosse ravi rakendamise kõrval anda soovitusi ka teraapiate valikul.”
Mihhail Beljajev
Psühholoog
“Olen kliiniline psühholoog, lastepsühholoog. Tegelen uuringute läbiviimisega alates kuuendast eluaastast.
Hindan ATH-d, autismi, isiksusehäireid ja muude häirete tunnuste esinemist ning teen tihedat koostööd psühhiaatritega. Olen pikaajalise statsionaarse ja ambulatoorse ravi kogemusega.”
Velly Roosileht
Vaimse tervise õde
“Aastal 2023 omandasin magistrikraadi spetsialiseerumisega vaimse tervise õendusele, et reproduktiivtervise perioodil (periood naise elus, mille jooksul naine võib rasestuda ja sünnitada, algab esimese menstruatsiooniga ning lõpeb viimase menstruatsiooniga)naisele (vajadusel tema lähedastele) vaimse tervise õena pakkuda vajalikku vaimse tervise toetust, nõustamist igapäevaeluga toimetuleku edendamiseks ning terviseseisundi halvenemisel kaasata ravimeeskond.
Aastal 2011 omandasin ämmaemanda elukutse ning praktiseeriva ämmaemandand-noortenõustajana tean, et erinevad muutused reproduktiivtervise perioodis (nt.väsimus, jõetus, kurvameelsus, erinevad hirmud, meeleolukõikumised, nutuvalmidus, unerütmi muutused, ebakindlustunne uute olukordade ees, sh.muutused lähisuhetes jpt teemad sel perioodil) võivad mõjutada naise ja tema lähedaste vaimset heaolu ning igapäevaeluga toimetulekut.
Kui sa ei tunne ennast iseendana, sa ei tunne ennast nii nagu ootasid või arvasid, sa ei tea, millised tunded on normaalsed ning sul on raskusi igapäevaeluga toimetulekul siis tule reproduktiivtervise perioodi vaimse tervise õe vastuvõtule.”