Piirialane isiksushäire on enamat kui ebastabiilne iseloom. Psühholoog selgitab iseloomulikke käitumismustreid. Millest on abi?
Kas oled tundnud, et igapäevategemistega on raske toime tulla või et meeleolu muutub kaootiliselt rõõmust kurbuseni? Ehkki põhjusi võib olla mitmeid, ei tasu alahinnata meie aju mõju inimsuhetele. Fertilitas–Medicumi psühholoog Anneli Salk selgitab, millega on tegu piirialase isiksushäire korral ning kuidas õppida emotsioone paremini juhtima või lähedast selles paremini mõistma.
„Eesmärk ei ole diagnoosi saada, vaid mõtestada lahti, kuidas tänu teadlikkusele igapäevaelus paremini toime tulla,“ selgitab Anneli Salk. Piirialase isiksushäire korral on tegemist psüühikahäirega, mis mõjutab tugevalt inimese võimet tunda ja juhtida emotsioone. „Kuna tundeid ei suudeta vajalikul määral kontrollida, siis reageeritakse ülemäära impulsiivselt. Häiret iseloomustavad tugevad tunnete kõikumised, ebaadekvaatne minapilt ning sellest lähtuvalt ebastabiilsed suhted ja impulsiivne käitumine. Piirialase isiksuse põhiline küsimus on, et kus on piir normaalse reageerimise ja ülereageerimise vahel?“
Mis mul viga on, et suhted ebaõnnestuvad?
Seda, et minapildis on midagi teistmoodi, hakatakse mõistma enamasti teismeeas või varases täiskasvanueas. See on aeg, kui hakatakse rohkem tähelepanu pöörama eneseteadvusele ja pinnale tõusevad esimesed kitsaskohad suhetes.
„Piirialane isiksushäire tekitab tõsiseid probleeme kahes valdkonnas – enesetajus ja suhetes,“ selgitab psühholoog. See võib avalduda enim inimestel, kel on vajaka jäänud turvalisest kasvukeskkonnast. On siis põhjuseks varases lapsepõlves läbi elatud emotsionaalsed traumad või ebastabiilse käitumisega vanemad. „Kui ema-isa ei oska oma tundeid väljendada, ei ole ka lastel kelleltki õppida tunnetega toimetulekut,“ tõdeb psühholoog. Päritoluperekonna mustrid, normid ja keskkond annavad oma osa sellesse, milline inimene meist kujuneb. Teadlased on leidnud selliste inimeste aju-uuringutes kõrvalekaldeid aju eri piirkondade koostöös. Kõrvalekalded väljenduvad selles, et aju emotsionaalne pidurdussüsteem on nõrk. Uuringute tulemused viitavad ka pärilikkuse osatähtsusele.
Millised aspektid iseloomustavad piirialast isiksushäiret
Psühholoog tõdeb, et ehkki oleme kõik erinevad, on enesetundmine tõusnud ühiskonnas järjest olulisemale kohale. Seda just vaatenurgast, et nii minapilt kui ka lähedaste igapäevaeluline mõistmine oleks lihtsam. Kui on näha, et enesetajus või suhetes esineb järjepidevalt ebakõlasid, tasub analüüsida ning mõelda järgmistele aspektidele, mis võivad tuua selguse ja juhise abi otsimiseks.
Esmalt tasub endalt küsida, milline on minu emotsionaalne intensiivsus ja ebastabiilsus? „Äkilised meeleolumuutused, kus rõõm, viha, masendus või ärevus vahelduvad kiiresti, samuti emotsionaalne ülereageerimine sündmustele ning nõrk stressitaluvus on märksõnadeks, mida jälgida,“ toob psühholoog välja.
Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, kas esineb hirmu hülgamise ees. „Äärmuslikud pingutused reaalse või kujuteldava hülgamise vältimiseks ning hirm sotsiaalse tagasilükkamise ja tõrjumise ees on üks olulisemaid piirialase isiksushäire tunnuseid,“ toob ta välja, lisades, et on ohumärk, kui lähisuhetes ollakse intensiivsed ja ebastabiilsed, inimesi idealiseeritakse ja tühistatakse sama kiiresti. Ei suudeta olla tasakaalukas ega taluta aeglast suhete kujunemise protsessi.“
Lisaks tasub tähele panna, kas esineb impulsiivsust mõtete teostamisel. „Sellised inimesed soovivad reeglina teostada ideid esmase tunde ajendil. Ei mõelda tegevusi läbi, mis omakorda võib tuua kaasa soovimatuid tagajärgi – esineb näiteks liigset, üle maksejõu käivat rahakulutamist hetkelise rahulolu saavutamise nimel.“
Ühtlasi on täheldatud impulsiivset enesehävituslikku käitumist, millega seoses võidakse ennast emotsionaalse valu leevendamiseks vigastada. Mõnikord esineb ka enese tajumise segadust, kus oluliselt on häiritud identiteedi tunne. Ei teata, kes tegelikult ollakse või kuhu kuulutakse.
Psühholoogi sõnul on levinud ka mustvalge mõtlemine, kus oodatakse suhetelt ja olukordadelt kõike või mitte midagi. Samuti on moonutatud minapilt, mis väljendub ebaadekvaatses arusaamises iseendast. Enda ja teiste piirid on hägused. Lisaks võivad uskumised ja hoiakud kiiresti muutuda. See on olukord, kus ei tasu leida vaid teistes vigu, vaid ka ennast analüüsida.
Piirialase isiksushäire korral esineb ka dissotsiatsiooni ehk psüühika kaitsemehhanismi, mille puhul inimese teadvus eraldab end ümbritsevast reaalsusest ning ta vaatab elu justkui kõrvalt.
Et piirialase isiksushäirega inimese enesetaju ja suhete kvaliteet paraneks, on tarvis kindlalt mõtestatud teraapiat.
Piirialase isiksushäire mõju on võimalik leevendada
Nii nagu ühiskond on muutunud, on muutunud ka inimeste maailmataju. Nutiseadmed, meid ümbritsev valikute paljusus, emotsioonide virvarr on igal põlvkonnal erinevad. See on toonud samuti kaasa uusi probleeme, mida varem ei olnud. Et enesetaju ja suhete kvaliteet paraneks, on tarvis kindlalt mõtestatud teraapiat. Millises vormis, see oleneb juba inimese eelistustest.
„Piirialase isiksushäire mõju on võimalik vähendada ja inimest ravida, kui tal on soov oma vaimse tervise ja enesearenguga tegeleda. Kaasajal on mitmeid psühhoteraapiaid, mis keskenduvad enda psühholoogilisele tundma õppimisele ja vaimse tervise edendamisele. Millist teraapiat konkreetselt valida, sõltub piirialase isiksushäirega inimese terviklikust karakterist,“ selgitab psühholoog.
Tema sõnul viiakse tõenduspõhine piirialase isiksushäire ravi läbi dialektilis-käitumuslikus teraapias (DKT), kus analüüsitakse emotsioone ja õpitakse emotsioone tasakaalukamalt juhtima.
Psühhoanalüüsis on võimalik endasse süüvida, arengulugu vaadata ja analüüsida mõttemustreid. „See annab võimaluse paremini mõista iseennast ja oma tundeid. Endast adekvaatsem arusaamine loob võimaluse piirialase isiksushäire leevendamiseks,“ lisab Salk.
Psühhoanalüütilises grupiteraapias on aga võimalik mõista turvalises keskkonnas muutuvate tunnete mõju teistele inimestele. Grupiliikmete peegelduste ja tagasiside kaudu on võimalik näha ennast ja olukordi läbi teiste silmade. Nii on võimalik paremini mõista ebastabiilseid reageeringuid,“ selgitab psühholoog, lisades, et kui piirialase isiksushäirega inimene saab enda jaoks mõistetavat tagasisidet teraapia käigus, siis on tal kergem terveneda.
Peamine, et piirialase isiksushäire ravis oleks kõigil teraapia meetoditel fookus identiteedil, teadvustatud minapildil ning seejärel võimel tundeid adekvaatselt juhtida.
Loovteraapiates, mille alla kuulub näiteks ka kunstiteraapia, on võimalik loominguliste harjutuste kaudu saada sügavamat kontakti oma tõelise minaga. „On palju loomingulisi harjutusi, näiteks minapildi või tunnete joonistamine. Loomingulisi harjutusi täiendavad analüüs ja oma mõttemustrite teadvustamine. Nii on võimalik saada endast teadlikumaks, samuti kogeda tunnete muutumist kui protsessi. Vaimsed praktikad võimaldavad aga õppida tundeid paremini kontrollima ja juhtima,“ tõdeb Salk.
Psühholoogi sõnul on peamine, et piirialase isiksushäire ravis oleks kõigil teraapia meetoditel fookus identiteedil, teadvustatud minapildil ning seejärel võimel tundeid adekvaatselt juhtida. „Kui inimene mõistab ennast ja oma emotsionaalsete reageeringute mõju teistele inimestele, siis algab piirialasest isiksushäirest tervenemine. Võime oma mõttemustreid ja käitumist analüüsida loob aluse tervenemiseks,“ selgitab Salk.
Kui häire on tugevalt avaldunud ning sellega seoses kogetakse depressiooni või ärevust, kasutatakse teraapiale lisaks vastavalt vajadusele ka ravimeid. Selleks on oluline konsulteerida psühhiaatriga, kes määrab medikamentoosse ehk tablettravi.
Millest abi otsimisel pihta hakata
Peamine on mõista, et muresid ei lahenda vaid korra-kaks neid lahti rääkides ning et probleemi eirates ei kao see lihtsalt ära. Leevendust on võimalik leida järjepidevalt tegutsedes. Seepärast on oluline lahendusi otsida ja enesearenguga tegeleda. Psühholoogi sõnul tullakse üha enam abi otsima ka ennetavalt, mille üle on loomulikult hea meel, sest nii saab ära hoida kriitilisi olukordi inimsuhetes.
Raamatusoovitus
Põnevat lugemist psühholoogiliseks eneseabiks leiab nii raamatupoodidest kui ka raamatukogudest. Üheks teejuhiks eneseanalüüsimise teekonnal on Anneli Salga raamat „Mina oma elus. Kuidas iseendaga elada ja oma visioone teostada?“
Raamat sisaldab eneseanalüüsi harjutusi ning psühholoogilisi tõlgendusi, reaalsete inimeste lugusid ja praktilisi teste enda paremaks tundma õppimiseks.
Valikuid abi leidmiseks on mitmeid. „Lugeda raamatuid, leida endale mentor, otsida abi alustuseks perearstilt, psühholoogilt või psühhiaatrilt. Astuda mingi samm ja sealt liikuma hakata, see on olulisim,“ tõdeb Anneli Salk. Psühholoogiline enesehool peaks kuuluma igas vanuses meie ellu – eneseanalüüs, käitumismustrite jälgimine ja tunnete teadlik juhtimine aitavad seda saavutada.
Kindlasti on oluline enda jaoks lahti mõtestada soovitud tulemus:
- Kes ma olen ja mida oma elult soovin?
- Kas on vaja paarisuhet parandada või töökoormuse ja stressiga hakkama saada?
- Kui tunnen, et mu emotsioonid muutuvad ühest äärmusest teise, kuidas neid ohjata?
- Kui küsimused on selgelt sõnastatud, siis on ootust lihtsam seada nii enda kui abiandja jaoks.
„Sõltuvalt positiivsetest elusündmustest võib häire leeveneda, negatiivsete sündmustega seoses aga süveneda. Kahjuks mõjub piirialase isiksushäirega inimene oma lähedastele kurnavalt, kuna ta on emotsionaalselt impulsiivne ja ettearvamatu. Sellest lähtuvalt võivad paljud suhted katkeda ning inimene jääb üksildaseks.“ Seega kätkeb tervenemine endas rohkemat kui vaid enesetaju paranemist, terveks jääb ka lähedaste psüühika ja rahulolu elukestvatest suhetest suureneb.
Psühholoog Anneli Salk kinntab, et piirialase isiksushäire mõju on võimalik vähendada ning ravida, kui inimesel on soov oma vaimse tervise ja enesearenguga tegeleda.
„Piirialane isiksushäire tekitab tõsiseid probleeme kahes valdkonnas – enesetajus ja suhetes,“ selgitab psühholoog Anneli Salk.