Kas oma seedimises toimuva mõistmiseks võiks teha toidutalumatuse või mikrobioomi teste? Gastroenteroloog: kindlasti mitte!
Seedimist ei mõjuta ainult see, mida sööme ja joome. Aju ja soolestiku tiheda ühenduse tõttu võivad kõhuvaevusi võimendada ka stress, ärevus ja teised vaimse tervise mured. Seedehäireid soodustab ka elustiil – ununeb vee joomine, toidulauale trügivad kõrgtöödeldud tooted ja liikumistki on vähevõitu. Medicumi Liivalaia kliiniku gastroenteroloog Mari Seth selgitab, millest enamiku kõhuprobleemide korral abi võib olla.
Kõige sagedasemad probleemid, millega gastroenteroloogi poole pöördutakse, on kõrvetised, kõhuvalud ja -puhitus, kõhukinnisus või -lahtisus. Vaevuste taga on tihti n-ö aju-soole telje häired ehk varasema nimetusega funktsionaalsed häired. „Kõige tuntum diagnoos selles grupis on ärritunud soole sündroom (IBS ehk ingl k irritable bowel syndrome – toim),“ sõnab dr Seth ja lisab, et valdavalt on selliste vaevustega patsiendid nooremad, kahe- ja kolmekümnendates eluaastates inimesed. „Suurt osa vaevustest saab leevendada elustiiliga, abi on tihti juba väikestest muudatustest.“
Sageli esinevad kõrvetised on dr Sethi sõnul samuti seotud elustiiliga. Oma rolli nendes mängib ülekaal, toitumisharjumused ja alkoholitarbimine. Sellepärast oleks väga hea, kui patsient juba enne gastroenteroloogi poole pöördumist oleks need asjad (piisav vedelikutarbimine, toitumisharjumused, piisav füüsiline koormus, alkoholitarbimine ja suitsetamine) oma perearstiga läbi arutanud. „Need on kõige tavalisemad tervisliku elustiili nõuanded, mida me kõik justkui teame,“ sõnab dr Seth. Paraku ei käi teadmine ja tegelikkus alati käsikäes.
Mis on tervislik toitumine?
Gastroenteroloogi sõnul külvab omajagu arusaamatust mõiste „tervislik toitumine“, sest igaüks kipub seda omamoodi tõlgendama. „Inimene võib tõsimeeli arvata, et toitub tervislikult, aga alles kõrvalpilk märkab, et asjad pole kaugeltki nii. Sageli räägime visiitidel teema lahti A-st ja B-st alates – näiteks et pigem süüa väiksemaid portsjoneid, aga sagedamini ja regulaarselt. Palume jälgida, et toit oleks tasakaalustatud ega koosneks ainult süsivesikutest, nagu kartul, sai ja riis. Patsient ise ei pruugi mõista, et toidulaud on ühekülgne, kui on terve elu niimoodi toitunud,“ räägib dr Seth.
Iga kord ei ole asi siiski nii lihtne. Inimesed ütlevad, et vahel kipuvad vaevused tekkima isegi sama toidu tarvitamisel. Dr Seth toob näiteks õuna: „Ühel päeval võib õun tekitada seedetraktis vaevusi, teisel päeval aga mitte. Tundub arusaamatu, aga tegelikult on küsimus selles, kas söödud õuna kogus oli sama, kas tegu oli värske või küpsetatud õunaga, kas õun oli mõlemal päeval samast sordist, kas suhkrusisaldus õunas oli sama.“
Vahel võib olla vaja pidada toitumispäevikut, et siis hiljem koos vastava väljaõppega toitumisnõustajaga menüü üle vaadata. „Päevik aitab kiiremini aru saada, kuidas eri toiduainete söömine enesetunnet mõjutab. Alati tuleb arvestada, et muutuste mõju seedimisele võtab nädalaid, kui mitte kuid, ning kiiret tulemust oodata ei saa.“
Sageli soovitab gastroenteroloog IBS-laadsete vaevustega patsientidele FODMAP-dieeti, mille puhul välistatakse lühikeseks perioodiks teatud lühikese ahelaga süsivesikud, mis võivad vaevusi tekitada, ning hinnatakse dieedi mõju enesetundele. „Dieet ei ole aga kindlasti sobiv kõigile ning samuti ei tohiks FODMAP-dieedil olla pikalt. Seda tuleks pidada vastava väljaõppega õe jälgimise all, siis on ka suurem tõenäosus, et dieedist on abi,“ lisab ta.
Kas oma seedimises toimuvast arusaamiseks võiks teha toidutalumatuse või mikrobioomi teste? Dr Sethi sõnul kindlasti mitte. „Näiteks mikrobioomi testidel on kunagi kindlasti oma koht meie igapäevases kliinilises töös, aga praegu veel mitte. Teine küsimus on toidutalumatuse testid, mis ei näita midagi. Neil pole mõtet ning inimene kahjuks lihtsalt raiskab raha.“
Otselink pea ja kõhu vahel
Otseühendus pea ja kõhu vahel on huvitav. On inimesi, kel reisimine paneb kõhu kinni, kel hakkab kõht valutama eksamihirmus, tähtsa koosoleku eel või raskemal perioodil elus. „Vaimse tervise mured, nagu ärevus, paanikahäired, depressioon, on lähedalt seotud seedetrakti vaevustega. Teatud probleemide korral on ausalt öeldes psühholoogist ja kognitiiv-käitumuslikust teraapiast või mindfullness-praktikatest rohkem abi kui gastroenteroloogist. Samuti kasutame mõningatel juhtudel vaevuste leevendamiseks teatud tüüpi antidepressante,“ sõnab dr Seth.
Aeg-ajalt valutab meil kõigil kõht, samuti on kõigil esinenud kõhukinnisust või -lahtisust, vaevused mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga ning püsivat tervisemuret ei teki. Enamasti saab inimene taoliste hädadega ise hakkama.
Kui on aga tekkinud tahtmatu kaalulangus, püsiv seedetegevuse muutus, veri väljaheites, aneemia või näiteks maksanäitajate halvenemine, peab pöörduma gastroenteroloogi poole. Temaga koos saab otsustada, kas probleemi on võimalik toitumise muutmisega lihtsasti lahendada või vajab patsient edasisi uuringuid. „Enamik gastroenteroloogi poole pöörduvaid patsiente endoskoopilisi uuringuid (gastroskoopiat ja koloskoopiat – toim) ei vaja, sageli piisab anamneesi võtmisest, analüüsidest ja ravisoovitustest,“ ütleb dr Seth.
„Gastroskoopia käigus uurime seedetrakti ülaosa, hindame söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksoolt. Uuring on küll veidi ebameeldiv, kuid samas kestab lühikest aega. Koloskoopia käigus vaatame pärasoole kaudu üle kogu jämesoole, eemaldame vajadusel polüüpe ja võtame biopsiaid. Koloskoopia kestab 20–30 minutit ja on ebamugav, kohati võib esineda valu. Endoskoopilisi uuringuid saame küll teha ka sedatsioonis või narkoosis, kuid viimaste aastatega on uuringumeetodid edasi arenenud ja valukartuse pärast ei peaks keegi küll uuringut vältima.“