Kuigi vaimse tervise probleemidest räägitakse palju, siis raseduskriisi nõustamine on Eestis alakasutatud. Paljud naised ei ole teadlikud, et raseduskriisi nõustamist on võimalik saada kuni lapse teise eluaastani.

Kõige enam pöörduvad naised raseduskriisi nõustamisele kolmel põhjusel ja etapis: viljatusprobleem; sünnitushirm või hirm lapsevanemaks saada; suur elumuutus, mis võib seotud olla raskelt või traumaatiliselt kulgeva rasedusega.

Tervisekassa, koostöös Eesti Ämmaemandate ühingu, sünnitushaiglate ja erameditsiiniettevõtetega arendas pereplaneerimise ja seksuaaltervise kriisinõustamise ehk rahvapäraselt raseduskriisi nõustamist. Selle uus kord hakkas toimima 01.01.2024.
Esimese aasta teenuseosutajate küsitlusest ning raviarvete analüüsist selgus, et raseduskriisi nõustamiskordade arv on langenud. 2024. aasta jooksul oli tervelt 1218 nõustamiskorda vähem võrreldes 2023. aastaga.

Eelmisel aastal oli rekordvähe sünnitajaid

Medicumi ämmaemand ja raseduskriisi nõustaja, Tallinna Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse õppejõud, üle 25aastase kogemusega Elina Piirimäe tõdeb, et mõningane langus oli ootuspärane.
„Lisaks oli meil eelmisel aastal rekordvähe sünnitajaid. Kui vaimsest tervisest räägitakse meil järjest enam, vajavad noored emad lisatuge. Lisame siis ebastabiilse olukorra nii energias, majanduses kui ka julgeolekus. Paraku rasedad ja äsja lapse saanud emad ei tea, et neil on võimalus saada professionaalset. Või mis puhul seda üldse tahta.“

Raseduskriisi nõustamine aitab:

• Leida rahu ja kindlust keerulistes olukordades
• Toetada sind lapsevanemaks kasvamisel
• Anda vajalikku teavet ja praktilisi lahendusi
• Rääkida oma muredest

Ema stress mõjutab ka beebi arengut

2016. aastal läbiviidud eksperthinnangus „Raseduskriisi nõustamise kvaliteet“ tõid autorid välja, et vaimse tervise toetamine ning häirete tekkimise ennetamine, eriti rasedus- ja sünnitusjärgsel perioodil, on oluline ning vajab erilist tähelepanu.
Eksperthinnangu järeldustes anti Tervisekassale soovitus luua selged juhised, kuidas liigub patsient erinevate teenuseosutajate vahel ning määrata, kes koordineerib ravi ja kuidas on tagatud sekkumise/ravi järjepidevus. Samuti anti soovitus luua meetodid sekkumise mõju hindamiseks ja patsiendi edasisuunamiseks.

Maailmas on ka uuritud seoseid rasedusaegse ja sünnitusjärgse psühholoogilise düstressi ning väikelaste kognitiivse arengu vahel. On leitud, et rasedusaegse düstressi mõju väikelapse kognitiivsele arengule võib olla mõõduka suurusega, samas kui sünnitusjärgse düstressi mõju varieerub.

Ema stress võib mõjutada loote aju arengut, suurendades riski hilisemateks neuroloogilisteks ja psühholoogilisteks probleemideks, nagu ärevus, depressioon ja tähelepanuhäired. Samuti rõhutatakse vajadust pakkuda rasedatele psühholoogilist tuge ja sekkumisi, et vähendada stressi ja ärevust, mis omakorda võib parandada nii ema kui ka lapse tervisetulemusi. (Caparros-Gonzalez, R. A., & Peralta-Ramirez, M. I. (2020). „Stress and anxiety in pregnancy: A review of the effects on the fetus and the child.“ Revista de Neurología, 70(1), 27–34).

Õrnal ja muutuste rohkel eluetapil saab vanematele toeks olla professionaalne raseduskriisi nõustaja. Hoidke end sel ajal. See mõjub hästi endale aga ka beebile ja lähedastele!