Medicumi rinnakabineti ämmaemand Jelena Pikkov räägib, et naiste seas ringleb rindade kontrolli ja uuringute kohta rida müüte ning eksiarvamusi. On ka olulisi asju, mida kahjuks ei teata.

30 aastat ämmaemandana töötanud Jelena Pikkov otsustas spetsialiseeruda rinnakabineti ämmaemandaks. Tõuke selleks andis isiklik kogemus rinnavähiga. „Sain diagnoosi 2019. aastal. Üks minu tuttav rinnakabineti ämmaemand soovitas mulle, et Jelena, võta kõik ravimeetodid vastu, mis arstid sulle pakuvad,“ meenutab Jelena, ja nii ta tegigi. Jelena raviarst lubas, et teeb kõik, et naine terveks ravida. „Ma usaldasin arsti. Tegin läbi aastase ravikuuri, nüüd on sellest juba üle viie aasta möödas. Onkoloogias on see väga hea näitaja, kui selle aja peale haigus tagasi pole tulnud,“ on Jelena ettevaatlikult rõõmus. „Tundsin, et tahan elule oma tänulikkust väljendada ja sel teemal ka ise naisi toetada. Läksin uuesti õppima ning stažeerisin ITK rinnakeskuse juhataja mammoloog Gabor Szirko juures,“ räägib Jelena. Eelmisest aastast töötavad nad koos Medicumi kesklinna kliinikus ja suunavad patsiente vastavalt vajadusele teineteise juurde.

Mis vanusest alates peaks hakkama rindu kontrollima?

Mina ütleksin sama, mida mammoloog dr Gabor Szirko – rindu tuleks kontrollida rinnavähile viitavate kaebuste korral sõltumata vanusest. Rinnavähi risk hakkab arvestatavalt tõusma 40. eluaastates. Mitme riskifaktori koosesinemisel võib olla põhjendatud varane skriining alates 40. eluaastast, mida saab teha rinnakabineti abil. Kaebusteta ja riskifaktoriteta naised kutsutakse rinnavähi sõeluuringule alates 50. eluaastast.

Kas naine saab tulla otse rinnakabinetti ja selleks pole perearsti saatekirja vaja?

Jah, rinnakabinetid on igas vanuses naistele ilma saatekirjata. Igaüks, kel on mingi mure või küsimus oma rindade kohta, saab tulla rinnakabinetti vastuvõtule. Tervisekassas kindlustatutele on vastuvõtt rinnakabinettides visiiditasuta. Keskmiselt peaks arvestama umbes paarinädalase ootejärjekorraga, suvepuhkuste ajal võib see olla ka veidi pikem.

Mis puhul on noorematel naistel vaja kontrolli tulla?

Enne 40. eluaastat peaks kontrollis käima juhul, kui perekonnas on esinenud rinna-, munasarja- või kõhunäärmevähi juhtumeid. Kui perekonnas on samas liinis mitmeid selliseid vähijuhtumeid, siis on juba põhjust uurida geneetilist tausta, kas inimesel on mõni vähki soodustav geenimutatsioon. Ämmaemand ise geneetiku juurde ei suuna, seda teeb mammoloog. Teekonda tuleks ikkagi alustada rinnakabinetist, kus ämmaemand saab juba edasi suunata mammoloogi vastuvõtule ning mammoloog teha e-konsultatsiooni geneetikuga otsustamaks, kas on vaja geeniuuringut. Umbes 5–10% rinnavähijuhtumitest on seotud geenimutatsioonidega.

Kõik tükid, mis rinnas tekivad, pole ju alati vähk. Mis on sümptomid või ohumärgid, mille puhul tuleb olla valvas?

Enamik sõlmedest, mis rinnakoes tuvastatakse, on ohutud. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas katsumisel tuntav tükk on alles ka pärast menstruatsiooni. Kui jah, siis tuleb tulla kontrolli. Samuti siis, kui rinnas on valu, mis on kestnud juba 2–3 kuud ega lähe üle. Kui vaevus ei ole menstruaaltsükli lõikes muutuv, vaid stabiilne, on see alati ohumärk. Kolmas ohumärk on see, kui rinnanibust tuleb eritist, mis on roosakas või verine. Iga eritis iseenesest ei ole ebanormaalne, näiteks valge, kollakas või isegi pruunikas võib olla täiesti kahjutu. Aga kui seda esimest korda märkad, siis ikkagi võiks tulla kontrolli, kasvõi hingerahu huvides.

Millest selline üldjuhul ohutu eritis nibust tekkida võib?

See on seotud hormoonidega, sest rind on ju hormoonsõltuv organ, mis elab hormoonikõikumistega samas rütmis. Prolaktiin on hormoon, mis paneb rindu eritist tootma. Rinnad on näärmelised elundid ning nääre on sellist tüüpi organ, mis toodab midagi. Rinnanääre toodab sekreeti, mida me nimetame rinnapiimaks. Kui naine pole rase ega toida rinnaga, on selle sekreedi tootmine nii madalal tasemel, et tavaliselt eritist välja ei imbu. Verine eritis peaks tegema aga valvsaks, kuid see ei tähenda ka alati, et kindlasti on tegemist kasvajaga. Tegu võib olla ka veritseva papilloomiga ja seda ravitakse. Nii et alati ei tähenda ka see midagi halba.

Kuidas rinnakontroll rinnakabinetis välja näeb?

Rinnakabineti ämmaemand kõigepealt küsitleb naist. Me koostame anamneesi, sealhulgas kaardistame ka perekonna anamneesi. Järgmiseks toimub kliiniline läbivaatus – ämmaemand katsub rinnakoe käega läbi. Ma näitan vastuvõtule tulnud naistele ka seda, kuidas ise oma rindu kontrollida. Kuigi tänapäeval on seisukoht muutunud ja tegelikult regulaarset igakuist enesekontrolli naistele enam ei soovitata. Üks põhjus on selles, et uuringud pole kinnitanud, et enesekontroll kuidagi rinnavähi varajast avastamist soodustaks. On leitud, et see pigem suurendab naiste terviseärevust ja tarbetuid uuringuid. Teine põhjus on see, et võib tekkida valerahulolu – et ah, mul ei ole siin midagi. Inimene ise oma rindu läbi katsudes ei tunne mõnemillimeetrist moodustist. Nii satutakse kontrolli juba liiga hilja, kui kasvaja on käega katsudes hästi tuntav ja rinnavähk juba mitmendas staadiumis. Rinnakabineti kontrolli eelis ongi see, et ämmaemand teeb käega läbivaatust palju oskuslikumalt kui naine ise kodus.

Rinnavähi riskifaktorid noorel naisel

• vanus > 35,
• rinna- või munasarjavähk perekonnas,
• teadaolev rinnavähiga seotud geenimutatsioon,
• mammograafiline rinnatihedus D,
• hiline sünnitamine, mitte imetamine,
• alkoholi tarvitamine,
• suitsetamine,
• vähene füüsiline aktiivsus,
• kõrge polügeenne riskiskoor.

Lisaks läbivaatusele vastan patsiendi küsimustele ning nõustan eluviisi asjus. Rinnavähi riski suurendab ebatervislik eluviis, sellised pahed nagu alkoholi tarbimine ja suitsetamine, kuna need koormavad immuunsüsteemi. Aga immuunsüsteem kaitsebki meid vähi eest. See kehtib muidugi paljude vähivormide puhul. Ent rinnavähil on üks vähem tuntud ohutegur, mis kasvatab vähiohtu veelgi enam kui alkohol ja tubakas, see on ülekaal. See on riskitegurite hulgas kohe pärast BRCA-geeni mutatsiooni teine, eriti kui kehamassiindeks on üle 30. Märkimisväärne osa rinnavähijuhtudest ongi tingitud rasvumisest ning sellest tingitud hormonaalsest ebakõlast ja kroonilisest põletikust. Nimelt on üleliigsel keharasval hormonaalne toime – see häirib östrogeenide tasakaalu organismis.

Kui rinnakabineti ämmaemand leiab midagi kahtlast, siis mis edasi saab?

Kui ma tunnen rindu palpeerides midagi kahtlast, saadan naise esmalt mammograafiauuringule, sest iga leid vajab kinnitust. Seda siis, kui tegu on 35+ vanuses naisega. Kui on noorem inimene, suunan ta mammoloogi vastuvõtule, kes viib läbi ultraheliuuringu. Miks selline 35 aasta piir? Noortel naistel on rinnakude väga tihe ja pole seega mammograafias ehk rinnaröntgenis nii hästi läbipaistev.

Kui alla 35aastasel on ultraheliuuringus mingi leid, tehakse lisaks ka mammograafia, sest isegi rindade tihedust arvestamata on mammograafia ikkagi hästi informatiivne. Ja kui üle 35aastasel on vaja mammograafilist uuringut täpsustada, siis tehakse ka ultraheliuuring.

Vahel kuuleb sellist valearvamust, nagu oleks mammograafia noortele kahjulik, aga seda see kindlasti ei ole. Tegelikult on ühest mammogrammist saadava kiirguse hulk sama, mille inimene saab seitsme nädalaga lihtsalt õhust, see on väga väike doos. Võrdluseks, kompuutertomograafia kiirguse hulk on võrdne 62 mammograafiauuringu omaga.

Kõige paremini näitab röntgen ikkagi algavat pahaloomulist protsessi, healoomulisi muutusi see nii selgelt ei näita. Kõige väiksem kasvaja, mille mammograafiaga avastada saab, on 4–5 mm suurune, sel juhul on tegu vähi varajase staadiumiga. Tartu Ülikooli kliinikumi andmetel on viimase 15 aasta jooksul varajases faasis avastatud rinnavähi ravi pea 100% tervistumisega. Seepärast ongi ülioluline regulaarselt kontrollis käia. Tahan panna kõigile naistele südamele, et 40aastaselt palun tulge tegema esimest baasmammogrammi, kuna sellest vanusest hakkab rinnavähi risk suurenema. Ja kui alates 50. eluaastast hakkate iga kahe aasta tagant saama riikliku sõeluuringu kutseid – palun osalege!

Rinnavähi tunnused

• uus sõlm rinnas, mis ei kao pärast menstruatsiooni,
• rinna naha ja kuju muutus(ed),
• rinnanibu sissetõmme,
• verine/selge eritis nibust,
• rinna turse ja punetus,
• lümfisõlmede suurenemine,
• nibuvälja ekseemilaadne lööve, mis ei allu toopilisele steroidravile.

Keskmine sõeluuringu mammograafiaga avastatud kasvaja läbimõõt on 1 cm. Need mammograafiad, mis on tehtud juba käega tuntava sõlme puhul, näitavad umbes 2,1 cm läbimõõduga moodustisi. Sel puhul pole tegu enam algstaadiumis vähiga. Profülaktilised uuringud aga võimaldavad haiguse hästi varakult avastada ning mida varasemas staadiumis on vähk, seda edukam on selle ravi. Võib isegi öelda, et siis on ravi natuke säästlikum. See sõltub muidugi kasvajatüübist, aga mõnel juhul pääseb siis isegi ilma keemiaravita.

Kas rinnakoe käega läbikatsumine ja mammograafia on valus?

Rindade läbivaatus valus ei ole, seda ei tehta kõvasti vajutades. Küll aga kardavad mõned naised mammograafiat, et äkki rinna kahe plaadi vahele surumine on valus. Üldjuhul see valus ei ole, ehk vaid üksikutel ülitundlikel inimestel, kellel soovitan enne uuringut lihtsalt valuvaigistit võtta. Aga seegi sõltub sellest, millises nädalas sa oma menstruaaltsüklis parasjagu oled, enne menstruatsiooni on rinnad vähem tundlikud.

Mis on need rinnakoemuutused, mis pole vähk, kas need kaovad ise või on vaja arsti sekkumist?

Viljakas eas naistel on sõlme tekkimine tihti seotud tsüstiga, see on vedelikuga täidetud põieke. Need tsüstikesed võivad tekkida üleöö ja olla vahel hirmutavad, sest suurendavad mõnikord natuke rindade valulikkust. Sageli on rinnatsüstid juhuleid, kui naine tuleb rinnaultrahelisse. Tsüstid naise elu ja tervist kuidagi ei ohusta, neid tegelikult isegi ei jälgita pärast avastamist. Aga kui tsüst on suur ja segab, siis see tühjendatakse. See on kerge ja valutu protseduur, mida teostab mammoloog.

Päriliku rinnavähi riskifaktorid, mis vajavad geneetiku konsultatsiooni

• Suguvõsas on teada pärilik rinna- ja/või munasarjavähki tekitav geenivariant;
• Suguvõsas on ühel isikul olnud ≥ 2 primaarset rinnavähki (haigestumine olenemata vanusest);
• Suguvõsas on ≥ 2 isikul olnud primaarne rinnavähk (samas perekonnas);
• Suguvõsas diagnoositud ≥ 1 inimesel munasarjavähk (k.a munajuha- ja primaarne peritoneaalne kasvaja);
• 1. või 2. astme sugulasel on diagnoositud rinnavähk ≤ 50-aastaselt;
• Suguvõsas on meessoost inimesel esinenud rinnavähk.

Teine sõlmeke, mis võib tekkida, on healoomuline fibroadenoom, healoomuline rinnanäärmekoe muutus, mis tegelikult moodustub puberteedieas. Kui fibroadenoom leitakse ultrahelis, siis kindlasti kontrollime selle poole aasta või aasta pärast üle, et fikseerida, et moodustis ei kasva ega muutu. Ka need ei vaja pärast edasist jälgimist.

Osal naistel on rinnaimplantaadid. Kuidas siis rindu kontrollitakse? Kas implantaat on rinnavähi riskitegur?

Implantaat rinnavähi riski ei suurenda. Küll aga võib see veidi raskendada rinnavähi diagnostikat, eriti mammograafias. Implantaadiga rindu kontrollitakse üldiselt samamoodi nagu ilma implantaadita rindu, lihtsalt tänapäeva mammograafiaaparaatidel on selleks spetsiaalne programm. Kui tekib vajadus mammograafia tulemust täpsustada, tehakse ka ultraheli. Muide, olen sageli naistelt kuulnud arvamust, et ultraheliuuring on täpsem. See pole nii, ultraheliuuring on just nimelt täpsustav. Üks uuring teist ei asenda, vaid täiendab.

Pärast implantaatide paigaldamist annab kirurg juhised, kontrolli tuleb tulla kolmandal, üheksandal ja kaheteistkümnendal kuul pärast implantaatide paigaldamise operatsiooni. See on siiski operatsioonijärgne jälgimine. Edaspidi, pärast taastumist, on soovituslik kord aastas käia kirurgi vastuvõtul kontrollis ning teha rinnakabinetis rindade ultraheliuuring iga kahe aasta möödudes. Kipub olema nii, et implantaatidega naised on rinnateadlikumad ning käivad hoolsamini kontrollis.

Rinnakabinetid

Ida‑Tallinna Keskhaigla Rinnakeskus
Magdaleena Tervisemaja, Pärnu mnt 104, Tallinn. Registreerimine: 666 1900.

Medicumi rinnakabinet
Liivalaia 53, 5. korrus, Stockmann, Tallinn. Registreerimine: 605 0601.

Regionaalhaigla rinnakabinet
Sütiste tee 19, Tallinn. Registreerimine: 617 1049.

Tartu Ülikooli Kliinikumi rinnakabinet
Kvartali kaubanduskeskus, kabinet 11. Riia 2. Osadel päevadel toimub vastuvõtt lisaks ka Naistekliiniku perekeskuses ruumis 46. L. Puusepa 8, 1 korrus, C korpus. Registreerimine: 731 7444; 731 9100.

Ida‑Viru Keskhaigla rinnakabinet
Järve Tervisemaja, Ravi 10d, Kohtla-Järve. Registreerimine: 33 111 33.

Narva Haigla rinna tervise kabinet
Haigla 5, Narva. Registreerimine: 35 61 144.

Põlva Haigla rinnakabinet
Uus 2, Põlva. Registreerimine: 79 99 129; 799 9198.

Pärnu Haigla rinnakabinet
Ristiku 1, Pärnu polikliinik. Registreerimine: 447 3300, 4473 511.

Viljandi Haigla rinnakabinet
Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi. Registreerimine: 434 3001.

Mammobussid
Mammograafiabussis tehakse mammograafia uuringuit alates 30. eluaastast rinnakaebustega naistele arsti saatekirja alusel ja alates 50. eluaastast profülaktiliselt iga kahe aasta tagant sõeluuringu kutse saanutele. Siit leiad mammograafiabusside ajakava ja broneerimisinfo.