Pole olemas rasestumisvastast meetodit või vahendit, mis sobiks ühtviisi kõigile. Et valikuvõimalusi on palju, ei pruugi otsuse tegemine olla lihtne, samuti võib sobivaim rasestumisvastane meetod elu jooksul muutuda. „Sobiv rasestumisvastane meetod on see, mis on ohutu, mugav kasutada, sobib elustiiliga ega põhjusta tülikaid kõrvalnähte,“ ütleb Medicumi ämmaemand ja noortenõustaja Velly Roosileht. Siin on ülevaade, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid valida naise elu eri etappides.

Kõigepealt meestest, nendega on lihtne, sest neil on ainult kolm valikut: kas kondoom lühiajalise kaitsevahendina, sterilisatsioon lõpliku otsusena või see, et rasestumisvastast vahendit kasutab naine. Naiste valikuvõimalused on laiemad, aga seetõttu on neis ilmselt ka mõnevõrra keerukam orienteeruda.

„Sobiva rasestumisvastase meetodi ja vahendi leidmine võib võtta aega ning vahel tuleb ära proovida mitu eri võimalust. Eelistatud rasestumisvastane meetod võib elu jooksul muutuda mitmesuguste tegurite tõttu, olgu selleks terviseprobleemid, pereplaneerimine, kasutusmugavus, kõrvaltoimed või maksumus,“ alustab ämmaemand Roosileht. Kui kondoome saab igaüks vabalt osta poest või apteegist, siis teiste rasestumisvastaste vahendite hankimiseks on vaja minna naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule.

„Meditsiiniliselt jagunevad rasestumisvastased meetodid peamiselt hormonaalseteks ja mittehormonaalseteks. Viljakas eas ehk kuni 45aastastele mõeldud hormonaalsed rasestumisvastased meetodid on tõhusad – nende õigel kasutamisel on efektiivsus ligi 99%. Nende valik on lai ja kasutamine lihtne,“ toob ämmaemand välja eelised.

Üheks levinumaks eksiarvamuseks hormoonpreparaatide kohta on hirm, et beebipillide tarvitamisel hakkab kehakaal tõusma. „Teadaolevalt ei sisalda need vahendid sellises koguses hormoone, et hormoonid ise saaksid põhjustada suurt kaalutõusu,“ lükkab ämmaemand müüdi ümber. „Esmakordsel alustamisel võib küll lisanduda paar kilo veepeetuse tõttu, kuid see on ajutine ja möödub tavaliselt kahe kuni kolme kuu jooksul, kuni keha on hormoonpreparaadiga kohanenud. Kohanemisperioodil võib mõnikord esineda suurenenud söögiisu, kuid seda teades on oluline oma toitumisharjumustel pilk peal hoida. Kui isudele antakse kergesti järele, võib kehakaal suureneda,“ toonitab Roosileht.

Samas tuleb meeles pidada, et hormonaalsed rasestumisvastased meetodid ei pruugi sobida kõigile neidudele ja naistele. Mõned meetodid nõuavad igapäevast meelespidamist ega kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Iga päev võetavate beebipillide tarvis soovitab ämmaemand panna endale telefoni või kalendrisse meeldetuletus ja valida selline aeg, mil on mugav tabletti võtta.

Oluline nüanss hormonaalse vahendi valimisel on ka koostoime teatud ravimitega. „Osad ravimid võivad nende toimet vähendada. Seega, kui tarvitad mingeid ravimeid, aruta see läbi sulle hormoonpreparaadi välja kirjutava spetsialistiga,“ rõhutab ämmaemand.

Hormonaalsed meetodid

Hormonaalsed rasestumisvastased meetodid jagunevad toime järgi kahte gruppi.

1. Kombineeritud hormonaalsed meetodid, mis sisaldavad kaht hormooni – nii östrogeeni kui progestiini.

• Kombineeritud suukaudsed tabletid, mida naine võtab skeemi järgi. Skeeme on erinevaid (21+0; 21+7, 24+4). Näiteks skeemi 21+0 korral võetakse tablette 21 päeva, seejärel on tablettide võtmises seitsmepäevane paus, mil tekib menstruatsioonilaadne veritsus. Seitse päeva pärast viimast pilli alustatakse uue karbiga.
• Läbi naha toimiv plaaster, mille naine paigaldab enda õlale iga seitsme päeva tagant kindlal nädalapäeval. Kasutusskeem on kolm plaastrit kolme nädala jooksul, millele järgneb üks plaastrivaba nädal.
• Tuperõngas, mille naine paigaldab endale korra kuus. Tuperõngast kantakse 21 päeva ja siis see eemaldatakse ning paari päeva jooksul algab menstruatsioon. Seitse päeva pärast rõnga eemaldamist tuleb paigaldada uus tuperõngas.

Arvestama peaks seda, et normist märkimisväärselt suurem kehakaal võib mõjutada rasestumisvastase vahendi efektiivsust, kuna liigne rasvkude võib mõjutada ainevahetust ja hormoonide kontsentratsiooni veres. Kombineeritud meetodid on vastunäidustatud, kui naise kehamassiindeks (KMI) on suurem kui 40. Kui KMI on suurem kui 30, võib kombineeritud meetodite toime väheneda.

2. Ainult üht hormooni – progestiini – sisaldavad vahendid.

• Suukaudsed tabletid ehk nn minipillid.
• Nahaalune implantaat. 4 cm pikkune hormoonimplantaat paigaldatakse naise käe siseküljele, küünarnukist kõrgemale. Protseduuri tehakse naistekliinikus. Implantaadi kasutusaeg on kuni kolm aastat.
• Emakasisene hormoonspiraal. Spiraali paigaldab günekoloog ja selle kasutusiga varieerub olenevalt spiraali mudelist ja tootjast kolmest kaheksa aastani.

Lisaks jagunevad hormonaalsed meetodid kestvuse järgi lühiajalisteks ja pikaajalisteks.

Lühiajalised rasestumisvastased meetodid – suukaudsed tabletid, plaaster ja tuperõngas – mõjuvad kiiresti ning võimaldavad viljakuse kiiret taastumist pärast nende kasutamise lõpetamist. Eelkõige sobivad need neile, kes soovivad lühiajaliselt rasestumisvastast kaitset või eelistavad kasutamise lihtsust.

Lühiajaliste vahendite toime kaob kahe kuni seitsme päeva möödumisel pärast kasutuse lõppu ja rasestumine on taas võimalik. Nende esmase retsepti kirjutab välja ämmaemand või naistearst, hiljem saab retsepti pikendada lisaks ka perearst.

Pikaajalised rasestumisvastased meetodid – nahaalune implantaat ja hormonaalne emakasisene spiraal – pakuvad kauast ja usaldusväärset kaitset ilma igapäevase meelespidamiseta ning on mugavad neile, kes soovivad rasestumist vältida pikema perioodi vältel. Implantaadi kasutusaeg on kuni kolm aastat ja hormonaalse spiraali oma kolm kuni viis aastat, kuid saadaval on juba isegi kaheksa-aastase kasutusajaga versioone.

Mittehormonaalsed meetodid

Naine, kes ei saa kasutada hormonaalseid meetodeid, näiteks on hormoonid talle vastunäidustatud, ta on hormoonide suhtes tundlik või soovib ta hormonaalseid vahendeid vältida, saab valida kolme võimaluse vahel – kondoom, emakasisene vaskspiraal või steriliseerimine.

„Eraldi tooksin siinkohal välja kondoomi, kuna paljud ei pea seda üksnes rasestumisvastaseks meetodiks. Kondoom on ainus vahend, mis õigel kasutamisel kaitseb sugulisel teel levivate haiguste eest. Kondoom on parim valik iga uue või mitme seksuaalpartneriga suhte puhul. Parim kaitse on ennetamine,“ paneb Velly Roosileht naistele südamele.

Millises eas millist meetodit eelistada?

• Teismelised ja noored. Noored inimesed on oma identiteeti ja maailmavaadet alles avastamas, mistõttu võivad nende soovid, huvid ja eesmärgid pidevalt muutuda. Noored eelistavad enamasti lihtsaid, ohutuid ja kiiresti pöörduvaid rasestumisvastaseid meetodeid, nagu kombineeritud pillid, plaastrid, tuperõngas, minipillid ja kondoom. „Ilma püsipartnerita noortele naistele soovitan topeltkaitset ehk lisaks hormonaalsele vahendile lisaks ka kondoomi. Sel moel on maksimaalne kaitse nii soovimatu raseduse kui ka sugulisel teel levivate haiguste eest,“ kinnitab ämmaemand Roosileht.Igas Eesti maakonnas tegutsevad spetsiaalselt noortele mõeldud nõustamiskabinetid, kus saab nõu seksuaaltervise ja rasestumisvastaste vahendite vallas. Nõustamiskabinettidesse on oodatud nii neiud kui noormehed vanuses kuni 26 eluaastat ning vastuvõtt on kõigile ilma visiiditasuta. Endale lähima noorte nõustamiskabineti kontaktid leiad siin.„Soovitan lapsevanematel julgustada oma järeltulijaid noortekabinetti nõustamisele minema. Seal saab delikaatselt ära rääkida mistahes seksuaaltervise mure ja rääkida ka neil teemadel, mida ema või isaga arutada ei tahaks,“ ütleb ämmaemand ja noortenõustaja Velly Roosileht.
• Viljakas eas naised kuni 45 eluaastat. Selles vanuses võivad sobida kõik meetodid, valik oleneb naise enda tervislikust seisundist, elustiilist ja pereplaneerimise soovidest. Kui naine on kindel oma otsuses lapsi mitte saada, on võimalik valida ka steriliseerimine, mis on pöördumatu lahendus. Enne sellist kaalukat otsust tuleks tutvuda raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusega.
• Perimenopausieas naised vanuses 45 eluaastat kuni menopausini. Selles vanuses on naise viljakus loomupäraselt vähenenud, ent kuna see pole veel täielikult lõppenud, peaks kasutatav meetod olema usaldusväärne ja samal ajal sobima naise ealiste hormonaalsete muutustega. „Oluline on valida meetod, mis arvestab naise võimalike tervisemuredega, vähendab terviseriske ja sobib tema elustiili vajadustega. Näiteks hormonaalne emakasisene spiraal võib vastunäidustuste puudumisel menopausieelses perioodis aidata hoida hormoonide tasakaalu, leevendada perimenopausi sümptomeid ning kaitsta emaka limaskesta paksenemise eest,“ ütleb ämmaemand ja lisab, et hormoonspiraal on selles eas naiste kõige levinum valik.

„Iga naine vajab nõustamisel ja sobiva vahendi leidmisel individuaalset lähenemist. Kõige paremini sobiva meetodi aitab alati välja selgitada ämmaemand või naistearst,“ julgustab Roosileht naisi vastuvõtule tulema.