Redelilt kukkumine võib peale lihtsamate põrutuste kaasa tuua tõsise peatrauma, töövõimetuse või isegi surma. Kindlustusfirmade, tööinspektsiooni ja erakorralise meditsiini osakonna jaoks on kukkumisjuhtumid sage nähtus.

Vihmane ilm, mõni päev enne jaanipäeva. 58aastane Tiina, kes Pärnumaa külakeses lambaid kasvatab, otsustab üles laka peale minna, et talledele heina tuua. Ta paigutab lauda betoonpõrandale pikendusega metallredeli ja hakkab ronima, nagu tavaliselt.

Üks samm veel, et põlve ulataks laka peale panna.

Plaks. Redel lendab jalge alt ära ja Tiina kukub jalad ees kolm meetrit alla. Pea käib kõva kolakaga vastu betoonpõrandat. Teadvust Tiina ei kaota, aga lamab külmal betoonil abitult. Telefon on abi kutsumiseks taskus küll olemas, aga laudas levi ei ole, sest õues möllab torm.

Jalgu Tiina alla ei võta – ta hakkab roomama. Keha on meeletutes valudes. Kõigepealt esimene lävepakk laudast karjakööki, siis teine karjaköögist eesruumi. Lõpuks jõuab ta esiukseni, levialasse, ja helistab naabrinaisele.

Tiina viiakse EMOsse, ta on haiglas neli päeva. Parem jalg pannakse kipsi – sääreluu ja pindluu murd. Terve suve käib Tiina karkudega. Valusaks mälestuseks on ka muhk: „Kui paned sõrmed natukene kõverasse ja siis kukla peale – vot sihukene suur muhk oli peas.“

„See viimane tõuge, et ma selle põlve sinna ääre peale saan – sellega ma ilmselt liigutasin redelit,“ nendib Tiina mitme aasta tagusele õnnetusele tagasi vaadates. Ta pakub, et ka põrand oli libe.

Tiina arvab, et tal läks isegi hästi, sest lakaluugist mitte eriti kaugel asetsesid käsipump, sõnnikuhargid ja muud tööriistad. Oleks võinud ju palju hullemini minna, ütleb ta. Kukkumise tagajärjed tema tervist praegu enam õnneks ei kimbuta.

Kümned kahjujuhtumid, sajad tööõnnetused aastas

Kindlustusfirmad peavad igal aastal rinda pistma mitmekümne kahjujuhtumiga, mida põhjustas redelilt kukkumine.

„Redelilt kukutakse enamasti koduste tööde käigus – aias puid hooldades, hekke pügades, remontides, aknaid pestes või vihmaveerenne puhastades,“ ütleb ERGO erakliendi kahjude osakonna juht Taavi Kööts.

Mullu registreeriti neil üle 30 redeliõnnetuse, 2023. aastal isegi ligi poolsada juhtumit. Sageli kukutakse 2–3 meetri kõrguselt, aga on olnud ka 4–5 meetri kõrguselt kukkujaid.

„Sesoonsus on selge: aiandus- ja välitööde hooaja alguses kasvab selliste vigastuste hulk ning tipp on suvekuudel,“ räägib Seesam kindlustuse varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Mis summades redeliõnnetusi hüvitatakse?

„Redelilt kukkumisega seotud suuremad valuraha hüvitised ulatuvad mitme tuhande euroni,“ tõdeb ERGO erakliendi kahjude osakonna juht Taavi Kööts.

Tema sõnul võib isegi olulisem olla päevaraha hüvitis, mis kompenseerib töölt puudumise tõttu saamata jäänud sissetuleku. „Kui inimene on raskelt vigastada saanud ja töövõimetu pikemaks ajaks, võib hüvitis küündida ka üle 10 000 euro,“ ütleb ta. „On olnud juhtumeid, kus inimene pole saanud ka aasta pärast kukkumist tööle naasta.“

„Mida kõrgem summa on poliisile valitud, seda suurem on ka hüvitis,“ sõnab Seesam kindlustuse varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. „Valuraha ei ole „turu keskmine eurodes“, vaid protsent poliisile valitud valuraha kindlustussummast.“

„Raskemate vigastuste korral tuleb päevakorda püsiva puude hüvitis ja harvematel juhtudel ka surmajuhtumi hüvitis,“ lisab ta.

Gilden toob näite, kus nad hüvitasid nii valuraha, ravikulusid kui ka päevaraha kokku 3300 euro ulatuses. Kukkuja paranes vigastustest kuu aega. Teisele, neljakuuse raviajaga redelilt kukkujale oli aga päevaraha kokku pea 4000 eurot. „Keskmiselt jäävad hüvitised siiski 600 euro kanti,“ möönab Gilden.

Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialisti Carolin Liis Tamme sõnul juhtub töö juures redeliga regulaarselt palju õnnetusi. „Ehituses on see number üks probleemkoht ja tööõnnetuste põhjustaja,“ tõdeb ta.

Redeliga seotud tööõnnetusi registreeritakse tööinspektsioonis aastas üle 200. „Kahjuks on redeliga juhtunud tööõnnetuste seas ka surmaga lõppenud juhtumeid,“ lisab Tamm.

Tamme sõnul on redeliga seotud tööõnnetuste tavaliseks põhjuseks kas redeli liikumine töötamise ajal või töötamine nii, et redelile ei saa kindlalt toetuda või sellest kinni hoida. Redel võib hakata liikuma, kui see on toetatud konarlikule või libedale pinnale, puudub horisontaalne tugiala või külgpostide otsikud või on paigaldatud vale nurga alla. Toetuspinna ja redeli vahele jääma 75° nurk.

Lihtsast põrutusest peatrauma või surmani

„Eraldi redelilt kukkumiste statistikat ei peeta, kuid kõik kõrgusest kukkumised on dokumenteeritud,“ ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Marit Märk.

Ta lisab, et igal aastal tuleb regionaalhaiglasse ligi 500 raske traumaga patsienti, kellest umbes kolmandik sai vigastada kukkumise tagajärjel. „Olgu siis erinevatelt kõrgustelt või näiteks hobusega ratsutades.“

Medicumi ortipeedi dr Ly Aigro poole pöörduvad redelilt kukkunud sageli hiljem, kui traumast paranemine on veninud oodatust pikemaks.

„Kergematel juhtudel saadakse põrutused, verevalumid löögikohtadele. Sagedamini kukutakse ühele küljele ja löögi saab õla piirkond, mis põhjustab sageli rangluu või/ja õlavarreluu ülemise osa murru. Viga võivad saada ka küünarliigese piirkond, randmeliiges,“ räägib dr Aigro. Kui redeli libisemisel järsult ühe käega rippu jäädakse, võib tekkida õlaliigese kõõluskätise vigastus.

„Raskematel juhtudel võib murduda reieluukael, tekkida lülisambamurd, halvimal juhul peatraumast ajukahjustus,“ loetleb ta.

Vigastused võivad mõnikord vajada ka kirurgilist ravi. Paranemine võib dr Aigro sõnul kesta mitu kuud või aastaid. Halvemal juhul töövõime täielikult ei taastugi.

Surma saavad redelilt kukkujad tüüpiliselt peavigastuse – näiteks koljuluumurru, koljusisese verevalumi – tagajärjel, sõnab tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm. Seda aitab ära hoida kaitsekiivri kasutamine.

Millal minna EMOsse ja kuidas paremini kukkuda?

„Kindlasti tuleb kohe kiirabi kutsuda, kui on tugev valu, deformatsioon või liikumisvõimetus, esineb teadvusega seotud probleeme, segasus, oksendamine, kahtlus sisemisele verejooksule,“ ütleb Confido Tartu Raatuse kliiniku perearst dr Alexander Stefan Jankowski Rosendahl.

EMOsse tuleb pöörduda luumurru või peavigastuse, samuti sisemiste vigastuste kahtluse korral. Viimasest võivad märku anda tugev äge kõhuvalu, seljavalu, külm higi ja madal vererõhk.

Dr Rosendahl märgib, et perearsti poole peaks pöörduma siis, kui kukkumisjärgne valu ei leevene paari nädalaga või kui kaebused lähevad alguses üle, aga umbes nädala pärast on ikka tunne, et midagi on valesti.

Kuidas paremini kukkuda?

• Proovige kukkuda külili ja hoida oma käed ja jalad kõverdatud
• Võimalusel proovige kukkuda pehmematele pindadele.
• Proovige lõdvestuda, sest jäikus võib põhjustada rohkem vigastusi.
• Püüdke vältida pea vigastamist, soovitab dr Rosendahl.