< Tagasi

„Lõõtsutan kui kala kuival ja suudan mõelda ainult nohuravimi peale!“ Elu ninasprei-sõltuvusega

Autor: Kristina Traks

Apteegi käsimüügist pihustatava nohuravimi ostmisel hoiatab apteeker alati, et seda ravimit võib kasutada vaid mõned päevad. Mis aga juhtub, kui see soovitus kõrvust mööda lasta? Tagajärjeks võib olla koguni aastakümnetepikkune sõltuvus, millest on väga raske, kuid siiski võimalik lahti saada.

„Mul on igal pool nohuravimipudelid. Ostan neid korraga 2–4 tükki ja teen ostud eri apteekidest, sest piinlik on kogu aeg samast kohast osta. Apteekrid juba teavad mu probleemi, mis on kestnud umbes 30 aastat,“ räägib Pärnus elav Merike. Tema spreisaaga sai alguse aastakümneid tagasi, kui lapseootele jäädes oli nina väga kinni ja ta tarvitas pihustatavaid nohuravimeid. Ega ta ei märganudki, kuidas ja millal sai väikesest pudelikesest igapäevane kaaslane. „Kui tunnen, et nina läheb kinni ja tekib õhupuudus, siis kiire suts-suts, ning on jälle hea olla.“

Öösiti saab Merike ilma sutsutamata magada ehk 5–6 tundi, aga ärkab alati selle peale, et nina on läinud umbe ja hingata ei saa. Kui ta aga on päriselt külmetunud ja nohus või ka nutnud, siis on lõõrid korralikult kinni. Ka kütteperioodi alates ei saa Merike hästi läbi nina hingata. Vaid üht fenomeni on ta tähele pannud – tööhoogu sattudes võib küll juhtuda, et ninamure ununeb täielikult mitmeteks tundideks. Aga nii kui töövoog läbi saab, haarab käsi jälle pihusti järele, sest nina tundub umbes olevat.

Kallis lõbu

Nohuravimisõltuvus ei ole Merikese sõnul ka eriti odav lõbu, sest ravim, mida ta kasutab, maksab üle 6 euro ning ta ostab alati rohkem kui ühe pudeli. Aga mis saab siis, kui ravimit tõesti käeulatuses ei ole? „Siis lõõtsutan nagu kala kuival. Sa lihtsalt tahad nii väga saada oma nohurohtu ja mitte miski muu seda ei asenda,“ kirjeldab ta.

Merike on proovinud oma sõltuvusest lahti saada, kuid ütleb, et tal jäi puudu järjepidevusest ja pühendumisest, sest elu on väga hektiline ja kiire. „Nina-kõrva-kurguarst kirjutas mulle retseptiga nohuravimid, mis olid just mõeldud ravimisõltuvusest lahtisaamiseks. Aga ma olin nende tarvitamisel väga ebajärjekindel ning sinna see asi jäigi. Arst oli küll entusiastlik ja ütles, et sellest on võimalik lahti saada, aga asi jäi minu taha,“ tunnistab ta.

„Tunne oli nagu kinnises ruumis!“

Tallinnas elav Irena on samuti aastaid nohuravimisõltuvusega maadelnud ja ütleb, et praegu on ta sellest vaba. Samas tunnistab ta, et ainuüksi selle teema peale mõeldes tekib ärevus ning juba tundubki nina kinni olevat. „Minul on see sõltuvus suures osas peas kinni. Juba ammu sõltuvusest vaba olles juhtub aeg-ajalt nii, et kui mul on öösel mingi mure ja ärevad mõtted, siis ainuüksi mõte kinnisest ninast paneb nina hoobilt kinni,“ sõnab ta. „Mul on meeles, et kui ravim oli otsas või kadunud, siis olin väga ärev. Ma ei talu kinniseid ruume ja ravimi puudumisel tekkis tunne, nagu mind oleks kuskile kinni pandud. Või kui olin öösel kellegi juures külas ja pidin olema vaikselt, läks nina kinni ja see oli täielik põrgu. Tunne on, et lämbud ära ega saa hingata. Ärevus toidab sõltuvust ja vastupidi.“

Irena kasutas neid ravimeid mitmeid aastaid. Perearstile ta oma võitlusest nohuravimisõltuvusega ei rääkinud, sest õigupoolest ei tulnud talle see mõte pähegi. „Ma ei mäleta, et eriti oleks räägitud või hoiatatud, et võib tekkida selline sõltuvus. Igatahes kasutasin ma ravimit väga julgelt ja kui pudel sai tühjaks, ostsin kohe uue ja jätkasin. Mul oli igas kotis pudelike. Ärkasin ka öösiti selle peale, et nina läks kinni, ja avasin seda nohuravimiga.“

Mingil ajal sai Irena aru, et asi on muutunud sõltuvuseks, ning hakkas rohkem ennast jälgima. Ta pani tähele, et õues ja jahedas on kergem olla ning saab hakkama ilma ravimita. Samuti märkas ta, et meeldiva ja haarava tegevuse puhul unustab ta oma nina. Kui aga päriselt nohu ongi kallal, siis kasutab ta kõige lahjemat nohuravimit tilkadena. „Samuti õpetan oma lapsi, et nad neid ravimeid mingil juhul kauem ei tarvitaks kui ainult kõige hullematel nohupäevadel ehk paar-kolm päeva,“ sõnab ta.

Ravimtekkeline nina limaskesta põletik

Medicumi perearstikeskuse perearst Tommi Ründal selgitab, et ninaspreisid kasutatakse nina limaskesta turse ehk nohu sümptomaatiliseks raviks ning neid nimetatakse dekongestantideks. Ninaspreid võivad olla nii toimeainet (nt ksülometasoliin, oksümetasoliin, pseudoefedriin) sisaldavad ravimid kui ka niisutavad pihustid, mis sisaldavad näiteks soolalahust, õlisid või vitamiine ning aitavad limaskesta pehmendada ja niisutada. „Kuldne reegel on, et paikseid ravimeid (nt ninaspreid) eelistatakse üldjuhul suukaudsetele, sest need imenduvad verre vähem ning põhjustavad seetõttu ka vähem kõrvaltoimeid,“ sõnab dr Ründal.

Dekongestantide liigkasutusest tingitud sõltuvust nimetatakse medikamentoosseks riniidiks ehk ravimtekkeliseks nina limaskesta põletikuks. „See seisund tekib siis, kui ninaturset vähendavaid paikseid ravimeid kasutatakse liiga pikalt,“ ütleb dr Ründal. Lihtsustatult toimib see nii: ninasprei ahendab nina veresooni ja vähendab turset, muutes hingamise kergemaks. Kui ravimit kasutatakse pikaajaliselt, harjub nina sellega ära – retseptorid muutuvad toimeaine suhtes vähem tundlikuks ning ravim ei mõju enam tõhusalt. Kui sprei kasutamine seejärel lõpetada, tekib nn tagasilöögiefekt: veresooned laienevad liigselt ja nina läheb veel tugevamalt kinni. Rakutasandil võivad tekkida ka limaskesta kahjustused.

Ninasprei ei ravi nohu, vaid leevendab sümptomeid

Perearst ütleb, et ravimite kasutamisel tuleks alati jälgida vanusepiiranguid ja tarvitada ravimit täpselt nii kaua, kui on ette nähtud. Et vältida medikamentoosse riniidi teket, ei soovitata neid tavaliselt üle seitsme või kroonilise nohu korral isegi mitte üle viie päeva kasutada. „Tavalise viirusliku nohu korral kestab kõige ebameeldivam periood ligikaudu ühe nädala ning sel ajal võib dekongestant aidata sümptomeid leevendada. Samas tuleb meeles pidada, et ravim ei kiirenda paranemist. Kui nohu püsib üle kahe nädala ega näita taandumise märke, tuleks pöörduda perearstikeskuse poole, et seisundit täpsemalt hinnata ja vajadusel muuta ravi,“ soovitab arst.

Dr Ründali sõnul tuleks kroonilise nohu korral patsiendilt alati uurida ka ninaspreide kasutamise kohta. „Mõnikord jääb mulje, et inimesed on ise teadlikud liigsest kasutamisest, kuid ei julge seda tunnistada,“ sõnab dr Ründal. Raskemaid juhtumeid, kus ravimit on kasutatud pidevalt mitme kuu jooksul, tuleb siiski ette ning sellistel puhkudel vajab patsient tavaliselt juba edasisuunamist ja keerukamat ravi.

Kuidas aru saada, et oled liialdamas ninasprei tarvitamisega? „Normaalne on hingata vabalt läbi nina. Kui nina hingamisvõime ei taastu pärast viirusinfektsiooni kahe nädala jooksul (ega näita ka ajas paranemist) või kui igapäevaseks toimetulekuks on vaja ninaspreid kasutada rohkem kui ette nähtud, on tegemist probleemiga, mis vajab tähelepanu. Krooniline nohu on ebamugav seisund, mis häirib und ja võib põhjustada ärevust. Kuna dekongestandid pakuvad kiiret leevendust ja on kergesti kättesaadavad käsimüügiravimid, võib nende suhtes tekkida sõltuvus isegi üsna kiiresti,“ ütleb dr Ründal. Ta õpetab ka, kuidas ninaspreid õigesti kasutada: enne pihustamist nuuska nina puhtaks, hoia pudel püsti, kummardu natuke ettepoole, suuna pihusti kergelt nina külgseina poole, mitte vaheseina suunas, ja pihusta õrnalt sisse hingates.

Kui tundub, et nohuravimist on saanud pikaajaline kaaslane, soovitab dr Ründal kõigepealt nõu pidada perearstiga, kes saab hinnata probleemi täpset põhjust ja selgitada, kas tegemist võib olla kaasuva haigusega. Ravi esimene samm on dekongestandi tarvitamise lõpetamine ja selle asendamine nina loputamisega hüpertoonilise lahusega. Vahepealsel perioodil võivad osutuda vajalikuks ka hormoonspreid. Kui esmane ravi ei anna tulemusi ja sümptomid püsivad või on väga häirivad, suunatakse patsient edasi kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule. Mõnel juhul võib olla vajalik ka kirurgiline sekkumine, et taastada nina normaalne seisund. Kõige olulisem on dr Ründali sõnul probleemi ennetada: „Mitte kasutada ninaspreisid kauem, kui juhendis ette nähtud. Hilisem võõrutamine võib võtta aega ja olla ebamugav, kuid see on täiesti võimalik.“

Kuidas ravida nohu teisiti kui ainult ninaspreiga?

Vastab Medicumi kesklinna kliiniku kurgu-nina-kõrvaarst Viktor Solovjov.

Nohu sümptomeid saab leevendada mitmel moel. Nina loputamine soolalahusega aitab vähendada turset ja puhastab hingamisteid ning aurude sissehingamine niisutab hingamisteid ja leevendab ummistust. Need sobivad hästi ka lastele.

Nohust tingitud turset aitavad alandada nohutilgad, aga neid ei tohi üle viie päeva kasutada. Hingamisteede turset alandavate ravimite hulka kuuluvad käsimüügist või retseptiravimina saadavad pseudoefedriini sisaldavad preparaadid, samas need ei sobi mõnedele patsientidele oma südametegevust mõjutava ja ergutava toime tõttu.

Eelkõige lastele sobib, kui teha auru ja loputada nina seestpoolt soolalahusega. Mädase nohu korral on üldiselt ravimiks üldantibiootikum. Kindlasti ei tohiks nohu põdedes unustada ka piisavat puhkamist ja rohket vedeliku tarbimist.

Öeldakse, et kui nohu ravida, siis kestab see nädala, ja kui mitte ravida, siis seitse päeva. Viirusliku nohu korral on sellel oma tõetera sees. Viirus ei suuda iseseisvalt paljuneda, vaid tungib organismi ja sunnib rakke tootma enda koopiaid. Viirus paljuneb organismis, kuni immuunsüsteem jõuab luua kaitsearmee ehk kaitsekehad. Selleks kulubki keskmiselt seitse päeva. Ravimid ei hävita viirust, kuid aitavad sümptomeid leevendada ja enesetunnet parandada.