Röntgenuuring on laialt levinud uurimisviis, kus kasutades röntgenkiirgust vaadatakse n-ö inimese sisse ja saadakse digitaalne piltkujutis (röntgenülesvõte), millelt radioloog ja/või raviarst saab vajaliku info patsiendi edasiseks raviks. 

Röntgenuuringu käigus saab patsient ioniseeriva kiirgusdoosi, doos erineb uuringuti ja oleneb patsiendi anatoomilistest iseärasustest. Võimalikust rasedusest tuleb kindlasti informeerida uuringule suunavat arsti ning uuringut teostavat personali. Ioniseeriva kiirguse toimele on tundlikumad lapsed, seetõttu valitakse lastele uuringuid tehes röntgenaparaadil väiksema intensiivsusega režiim.

Vastunäidustused

Raseduse ajal ei ole röntgeniuuringud ilma erakorralise meditsiinilise näidustuseta lubatud.

Enne uuringut

Uuringu ajaks tuleb eemaldada metallesemed (ketid, sõrmused, juukseklambrid) ja prillid, soovitatav on tulla uuringule juba ilma ehete ja muude kaunistusteta. 

Uuringu ajal

Ülesvõtte tegemiseks positsioneerib radioloogiatehnik patsiendi vajalikku asendisse. Vajaduse korral palutakse patsiendil ülesvõtte tegemisel hetkeks hinge kinni pidada, et pildistatav kehapiirkond ei liiguks ja ülesvõte tuleks kvaliteetne.

Organite paremaks eristamiseks on mõnikord vaja veeni süstida joodi sisaldavat kontrastainet. Selleks pannakse patsiendi käsivarde veenikanüül. Kontrastaine süstimisel võib tunda kõhus kuumatunnet ja suus metallimaitset. Pärast kontrastaine süstimist on soovitav samal päeval juua 1,5-2 liitrit alkoholivaba vedelikku, et kontrastainet organismist kiiremini väljutada. Joodi sisaldavad kontrastained võivad harval juhul tekitada ülitundlikkusreaktsioone: nahalöövet, sügelust, iiveldust või pearinglust

Kestvus

Olenevalt piirkonnast ja/või diagnoosist kestab ülesvõtte/ülesvõtete tegemine 5-10 minutit.

Tulemustest teavitamine

Uuringut hindab radioloog, tulemusest teavitab teid raviarst.

Kuidas röntgen välja näeb?