Nägemiskontroll

Silmade eest tuleb hoolt kanda regulaarselt. Nägemiskontroll on üks osa silmade kontrollist.

Vastsündinu nägemine areneb normaalseks esimese eluaasta jooksul, sel ajal võiks toimuda ka esimene silmakontroll. Silmakontroll eriarsti juures on kindlasti vajalik, kui märkate kõrvalekallet silmade asetuses (kõõrdsilmsust) või kui laps ei erista väikeseid esemeid.

Kindlasti peab silmaarsti juurde kontrolli minema 18.–24. elukuu vahel, hiljemalt 3-aastaselt, kui silmad on juba peaaegu välja arenenud. Selles vanuses saab veel edukalt tuvastada ja ravida nägemistaju arengu võimalikke kõrvalekaldeid.

Kui silmad on korras, võib järgmine kord külastada silmaarsti 6-aastasel, enne kooli. Selleks ajaks on välja arenenud kõik silma optilised aspektid. Edaspidi soovitatakse silmaarsti külastada iga kahe aasta tagant.

Täiskasvanutel kuni 40. eluaastani piisab, kui silmi kontrollida kord kahe aasta jooksul. Arsti juurde tuleb kindlasti minna siis, kui on kaebusi – silmad punetavad, kipitavad või nägemisteravus väheneb. Pärast 40. eluaastat peaks nägemist kontrollima kord aastas.

Silmakontroll koosneb kolmest osast:

  • nägemiskontroll distantsilt ja lähedalt
  • silmalihaste kontroll
  • silma väline ja sisemine uuring või silma strukturaaluuring

Eraldi hinnatakse nägemisteravuse kontrollil seda, kui hästi Te näete kaugele ja kui hästi lähedale.

Uuringut alustatakse tavaliselt aparaatidega. Autorefraktomeeter annab korrigeerimise vajadustest esmast informatsiooni.

Kaugele vaatamiseks kontrollitakse kõigepealt silmi eraldi, seejärel leitakse parim võimalik mugav korrektsioon kahe silmaga koos vaadates. Kontrolli käigus kasutatakse testtabelit ja teisi täpsustavaid teste, mis patsiendiga koostöös võimaldavad leida optimaalse nägemisteravuse ja mugavuse tasakaalu.

Kuna kaugele nägemise kontroll võimaldab hästi kahe silma nägemisteravust tasakaalustada, peaks see eelnema igale lähedale nägemise korrigeerimisele.

Lähikontrolli käigus on oluline täpsustada, millisele distantsile vaatamiseks prille kasutama hakatakse. Sageli on näiteks lugemiseks ja käsitöö tegemiseks mõõdetud prillid kuvariga töötamiseks liiga tugevad.

Nägemiskontrolli tulemused ja kokkulepped fikseeritakse prilliretseptiga, mille alusel ongi võimalik uued prillid soetada.

Silmaarsti ja optometristi erinevused:

  • Optometrist on tervishoiutöötaja, kelle põhitöö on inimeste nägemisteravuse, valguse-, värvi- ja vormitaju uurimine ja korrigeerimine.
  • Arst ravib, optometristi ülesandeks on nägemistaju uurimine ja prillide (ka kontaktläätsede) määramine ning silmatervisealane nõustamine.

Üldjuhul tegeleb optometrist tervete silmadega, aga kui nägemiskontrolli käigus peaks ilmnema silmahaigusele viitav seisund, soovitab ta kindlasti täiendavaid uuringuid silmaarsti juures.

Kui vajate uusi prille või kontaktläätsi, siis pöörduge optometristi poole.