Täiskasvanute vaktsineerimine
Riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse täiskasvanuid difteeria ja teetanuse vastu tasuta. Kaitsesüste tehakse perearstikeskuses.
Immuniseerimiskavasse mittekuuluvad vaktsineerimised, mida tehakse arsti soovitusel või inimese enda soovil, on tasulised. Patsiendi kulul (hinnakiri) on võimalik vaktsineerida nakkushaiguste vastu, mille vaktsineerimist riikliku kava alusel ei finantseerita. Täpsemat infot küsige perearstilt ja pereõelt, eriarstilt või ämmaemandalt.
Medicumis saab vaktsineerida järgmiste haiguste vastu:
Haigus, mille vastu vaktsineeritakse |
Vaktsiini nimetus |
| Pneumokokknakkus | PREVENAR 13, SYNFLORIX, PNEUMOVAX 23, APEXXNAR |
| Puukentsefaliit | ENCEPUR, TICOVAC |
| Tuulerõuged | VARILRIX, VARIVAX |
| B-hepatiit | ENGERIX-B |
| Difteeria, teetanus ja läkaköha | ADACEL, BOOSTRIX |
| Leetrid, mumps ja punetised | M-M-RVAX-PRO |
| Poliomüeliit ehk lastehalvatus | IMOVAX POLIO, POLIORIX |
| Inimese papilloomiviirusnakkus (HPV) | GARDASIL (tüübid 5, 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45 ja 52) |
| A-viirushepatiit | HAVRIX, AVAXIM |
| A -viirushepatiit, B-viirushepatiit | TWINRIX ADULT |
| Gripp | VAXIGRIP TETRA, FLUARIX TETRA või INFLUVAC TETRA |
| Kõhutüüfus | TYPHERIX, TYPHIM VI |
| Kollapalavik | STAMARIL |
Levinumad nakkushaigused ja nende ennetamine
Gripp levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. Grippi saab ennetada vaktsineerimisega, mida võiks teha juba enne puhangut, alates oktoobrist. Gripp algab äkki, sümptomiteks on kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad köha, pea-, kurgu- või lihasvalu, võib esineda hingamisraskusi või kõhulahtisust.
Gripivaktsiin ei paku A-gripiviiruse suure muutlikkuse tõttu pikaajalist kaitset. Seetõttu uuendatakse iga-aastaselt gripivaktsiini koostist ja soovitatakse uus vaktsiinidoos manustada enne gripipuhangu algust. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja toime kestab kuni aasta. Gripi vastu vaktsineeritakse lapsi alates 6. elukuust.
Inimese papilloomiviirusel ehk HPV-l on palju genotüüpe, millest mõned levivad sugulisel teel ja võivad põhjustada emakakaelavähki. HPV-vaktsiin annab kaitse enamlevinud emakakaelavähki põhjustavate viirusetüüpide eest. Vaktsineerimine on 100% efektiivne naistel, kes ei ole nakatunud ühegi vaktsiinis sisalduva viirustüübiga; nakatunud naistel kaitseb nende viirustüüpide eest, millesse nad veel nakatunud ei ole. Ideaaljuhul peaks vaktsiini manustama enne võimalikku kokkupuudet HPV-ga, seega enne suguelu algust, soovitavalt alates 9. eluaastast. Vaktsineeritakse kolme süstega 6 kuu jooksul.
Tuulerõuged on viiruslik väga nakkav palavikuga lööbehaigus, mida enamasti põetakse lapsepõlves. Haigus tüsistub terve immuunsüsteemiga lapsel harva mädase nahapõletiku, kopsupõletiku või ajukelmepõletikuga. Tunduvalt raskem on tuulerõugete kulg noorukitel ja täiskasvanutel.
Puukentsefaliidiviirus levib inimese verre nakatunud puugi hammustusega. Viirus võib põhjustada aju- ja ajukelmepõletikku, kergemad juhud piirduvad gripisarnaste haigusnähtudega. Puukentsefaliidivastase kaitsesüstimisega tuleks alustada hiljemalt aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda. Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstest: esimesed tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst tehakse 3 aasta möödudes, järgnevad kordussüstid 5-aastaste intervallidega. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse vaktsineerida alates ühe aasta vanusest.
Pneumokokk (Streptococcus pneumoniae) on mikroob, mis võib põhjustada keskkõrva- ja põskkoopapõletikku, kuid ka kopsu- ja ajukelmepõletikku ning sepsist. Pneumokokkvaktsiin kaitseb nende pneumokokkide alatüüpide eest, mis sisalduvad vaktsiinis, kaitseb meningiidi ja sepsise, osaliselt ka keskkõrva- ja kopsupõletiku eest. Pneumokokivastast vaktsiini soovitatakse kindlasti, kui inimene põeb kroonilist kopsuhaigust (astma), südamehaigust (südamerike), neeruhaigust (nefrootiline sündroom), ainevahetushaigust (diabeet), kui on plaanis organi siirdamine, keskkõrvaimplantaadi paigaldamine või põrna eemaldamine.
Difteeria korral tekib hingamisteedes, peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Eestis ei ole viimastel aastatel difteeriat esinenud, küll on jätkuvalt esinenud difteeria haigusjuhtusid naaberriikides Lätis ja Venemaal.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Difteeria ja teetanuse vastu revaktsineeritakse alates 25. eluaastast iga 10 aasta järel. Vaktsineerida võib ka rinnaga toitmise ajal.
Läkaköha on nädalaid või isegi kuid kestev vaevavate köhahoogudega bakteriaalne nakkushaigus. Imikutel võib läkaköha põhjustada hingamisseisakuid, kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, aga ka krampe ja püsivat ajukahjustust. Ka hilisemas vanuses põetud läkaköha võib põhjustada tüsistusi. Läkaköha võib põdeda elu jooksul korduvalt. Läkaköha läbipõdemis- ega vaktsineerimisjärgne immuunsus ei ole eluaegsed.
A-hepatiit on maksahaigus, mida tekitab A-hepatiidi viirus (HAV), üks nakkuslikke maksapõletikke tekitavatest viirustest. HAV-i sisaldavate monovaktsiinide puhul piisab 2-doosilisest vaktsineerimiskuurist –teine doos manustatakse 6-12 kuu pärast esimest. Kombineeritud vaktsiinide korral lähtutakse B-hepatiidi vaktsineerimisskeemist, manustades kokku 3 doosi (0, 1 ja 6 kuu pärast).
B-viirushepatiit on B-hepatiidi viiruse (HBV) poolt põhjustatud maksapõletik. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise või maksavähi. Nakkusallikaks on inimene, kes on nakatamisohtlik mitu nädalat enne haigusnähtude ilmumist ning haiguse ajal. Nakatamisohtlikud on ka kroonilist B-hepatiiti põdevad haiged. Ligi kolmandik täiskasvanutest põeb haigust asümptomaatiliselt, mille järel on suur oht jääda viiruse krooniliseks kandjaks. Haigestumist saab ennetada vaktsineerimise teel, mis annab pikaajalise ja tõhusa kaitse.
Poliomüeliidi tekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliidiviirus. Euroopas on esinenud poliomüeliidi haigusjuhtusid vaid mittevaktsineeritute hulgas. Haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab liikumispuude, hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga.